Vabaduse väärtus saab üha teravamalt selgeks

1261
 
KÕIKUMATU USK JA VANKUMATU TAHE: Maavanem Reno Laidre ütles maakaitsepäeval peetud kõnes, et Kambja on paik, mis sümboliseerib väga mitmel viisil meie väärtusi, püüdlusi ja unistusi. Foto: Heigo Mägi 

Maavanem Reno Laidre kõne maakaitsepäeval Kambjas

Austatud tartumaalased ja külalised, kaitseliitlased, daamid ja härrad.

Jälle on käes aasta pikimad päevad ja valgeimad ööd. Suvisele pööriajale langeb üks meie riigi kahest tähtsamast pühast – võidupüha. Sellega tähistame Vabadussõjas võiduka Võnnu lahingu aastapäeva.

Üheksakümmend viis aastat tagasi. 23. juuni 1919. Eesti Vabariik oli vaid veidi üle aasta vana. Oli kahtlejaid, kas meile ikka jätkub iseolemise ruumi selles suures troonide mängus. Aga uskujaid oli siiski rohkem. Ja see tõi meile võidu ning vabaduse. Vabaduse, mida oleme pidanud kaitsma, taas kätte võitlema ning jälle hoidma ja valvama.

Praegu, mil maailmapoliitikas on rahutud ajad, saab selle vabaduse väärtus üha teravamalt selgeks. Saab selgeks, et meil on ajaloo pöördelistel hetkedel jätkunud julgust ja õnne. Ning me oleme õppinud leidma liitlasi. Oleme pidanud ka täitma oma kohust liitlaste ja sõprade ees, kandes sealjuures ka kaotusi. See on kui Vabadussõja mõtteline jätk. Meie tänu ja austus kuulub kõigile neile meestele ja naistele, kes tänagi seisavad Eesti maa ja rahva vabaduse kaitsel.

 

„Nii, nagu kunagi läks siit rahva hulka laiali hariduse vaimuvalgus, saadame siit täna Tartumaale laiali võidutule soojuse ja valguse – süütamaks jaanituled, mis meid kõiki aasta lühimal ööl ühendavad.“

Tänavu oleme kogunenud tähistama võidupüha Kambjasse. Eesti rahvahariduse ja koorilaulu traditsioonide hälli. Siin on oluliseks peetud kestmist ja järjepidevust.

Meenutagem, et mõne päeva pärast möödub juba 25 aastat Kambja Vabadussõja ausamba taasavamisest. Selle samba aluskivid on siia kohale toonud Kambja kandi maarahvas oma põldudelt ja heinamaadelt. Mälestamaks ja mäletamaks.

Kambja on paik, mis sümboliseerib väga mitmel viisil meie väärtusi, püüdlusi ja unistusi läbi ajaloo. Nii, nagu kunagi läks siit rahva hulka laiali hariduse vaimuvalgus, saadame siit täna Tartumaale laiali võidutule soojuse ja valguse – süütamaks jaanituled, mis meid kõiki aasta lühimal ööl ühendavad. Et püsiksime kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada seda riiki,

mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel,

mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele,

mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus,

mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Head koosviibijad!

Õnnitlen teid võidupühal ning soovin imelist jaaniööd.

 


Samal teemal:

 

Kino maale
EelmineTunnustus Tartumaa kaunimatele kodudele
JärgmineTartumaa tähistas võidupüha Kambjas