Valik on Sinu: kas JAH või EI Euroopa Liidule

123

Rahvahääletus toimub 14. septembril, eelhääletus 8. kuni 10. septembrini

Hääletamise korraldus on rahvahääletusel samasugune, kui oli käesoleva aasta märtsis toimunud Riigikogu valimistel. Tuletame meelde tähtsamad toimingud.

Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks.

Hääletajate arvestust peetakse rahvastikuregistris. Hääletajate nimekiri koostatakse rahvastikuregistri 15.augusti seisu alusel. Pärast seda kuupäeva toimunud elukohamuudatusi ei arvestata. Erandina kantakse hääletajate nimekirja juurde vaid isikud, keda ei ole üheski hääletajate nimekirjas ja kellel on seaduse kohaselt õigus hääletamisest osa võtta. Selleks tuleb esitada vallasekretärile rahvastikuregistrisse kandmise avaldus. Vallasekretär kontrollib rahvastikuregistris andmed ja registreerib elukoha ning hääletaja kantakse elukohajärgsesse hääletajate nimekirja ja ta saab hääletamisest osa võtta.

Eelhääletamine toimub 8. – 10. septembril kõigis valimisjaoskondades kella 12.00-20.00. Eelhääletamine on mõeldud nendele valijatele, kes valimispäeval ei saa või ei soovi valima tulla. Eelhääletamise ajal on võimalik Kambja valimisjaoskonnas hääletada ka valijatel, kes ei ole kantud Kambja hääletajate nimekirja.

Hääletada saab rahvahääletuse päeval 14.septembril kella 9.00 – 20.00.

Kodus hääletada saab ainult rahvahääletuse päeval. Kodus hääletamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus kas jaoskonnakomisjonile või vallavalitsusele. Taotluses tuleb ära märkida mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa hääletada valimisjaoskonnas. Taotlust võib esitada ka varem, vallavalitsus võtab neid juba praegu vastu. Taotluse esitamise viimane aeg on valimiste päeval kell 16.00.

Hääletama tulles tuleb kaasa võtta ja jaoskonnakomisjonile esitada kehtiv riigiasutuse poolt välja antud isikut tõendav dokument, milleks on näiteks:

  • Eesti kodaniku pass

  • isikutunnistus

  • kaitseteenistuse tunnistus

  • juhiluba

  • pensionitunnistus

  • üliõpilaspilet vms.

Kui hääletaja on saanud hääletamissedeli, siis annab ta selle kohta allkirja. Hääletamissedel tuleb täita selleks ettenähtud kabiinis, tehes hääletamissedelile selleks ettenähtud kohta risti või muu üheselt arusaadava märke vastuse “jah” või “ei” lahtrisse. Kui hääletaja rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada jaoskonnakomisjonilt uus sedel. Sellisel juhul peab hääletajaja rikutud hääletussedeli valimiskomisjonile tagastama. Peale hääletussedeli täitmist murrab hääletaja sedeli kokku ning annab selle jaoskonnakomisjoni liikmele. Viimane paneb kokkumurtud hääletamissedeli välisküljele jaoskonnakomisjoni pitsati jäljendi. Hääletaja laseb hääletamissedeli valimiskasti ise. Eelhääletamine toimub analoogiliselt hääletamisega valimispäeval.

Hääletamistulemuste kindlakstegemine toimub peale hääletamise lõppemist. Jaoskonnakomisjon avab hääletamiskastid ja teeb nendes olnud hääletamissedelite arvu järgi kindlaks hääletamisest osavõtnute arvu ning rahvahääletusele pandud küsimusele jaatavalt ja eitavalt vastanute arvu, kandes need vormikohasesse protokolli. Kõik valimiste dokumendid pakitakse ja edastatakse viivitamata maakonna valimiskomisjonile.

Reet Kiuru,
vallasekretär

Samal teemal..
> «Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?»

> Pöördumine

> Dilemma

> Vallasisesed bussiringid rahvahääletuse päeval

> Valik on Sinu: kas JAH või EI Euroopa Liidule

Kino maale