Harri Kolsarist tema juubeli eel

157

Auväärses eas vallavolinik on oma elus palju jõudnud

Kambja vallavolikogu praeguse koosseisu liikmetest on kõige auväärsemas eas Harri Kolsar, kes 7. oktoobril tähistab oma 75. juubelit.

Kui pärast Eesti taasiseseisvumist Kambja vallavolikokku valitud rahvaase-mikud reastada vanuse järgi, on nende seast just Harri Kolsar mees, kes kõige enam aegu ja inimesi näinud.

Raamatukeses “Nimekaid kambjalasi II” iseloomustatakse Sipe külas sündinud ja kasvanud Harri Kolsarit kui meest, kellele töö põllumajanduses ja masinatega meeldis väga. Tööd tegi Harri Kolsar palju ja töö oli raske, kuid alati nõudis Harri Kolsar nii endalt kui teistelt korda ja ausust.Varasemal eluperioodil oli Harri Kolsaril töökoht mitmetes Tartumaa ühismajandis, kuid alates 1967. aastast töötas ta Vambola kolhoosis, majandite liitmise järel Kambja sovhoosis. Pensionile jäi (farmi)mehaaaniku, brigadiri ja varustajana töötanud Harri Kolsar aastal 1992. “Minu kibedamad tööalased mälestused on need, kui 1991. aastal poolvägisi (sunniviisiliselt) lõhuti kiiruga ära majandid, need, kuhu, kuhu ma olin pannud oma elutöö.”

Tublil töömees Harri Kolsar suutis oma aega nii jagada, et seda jätkus ka sportimiseks, laulukooris ja näiteringis osalemiseks.

Elupõline põllumees on pensionipõlves hakanud uurima ajalugu. Ta on keskendunud teise maailmasõja sündmustele, eriti brigaadi “Walloonia” tegutsemisele Kuustes ja Kambjas. “Selles töös on teda palju aidanud endised võitlejad Saksamaalt, eriti hr Maurice M. Luca,” kirjeldab vallavanem Ivar Tedrema raamatukeses “Nimekaid kambjalasi II”. “Siin langenute (neid oli ligi sada) mälestuseks on Küti järve äärde püstitatud tammepuust mälestusrist tekstiga “Puhake rahus, vallooni sõjamehed, kes langesid siin põldudel 1944. aasta lahingutes.””

Toivo Ärtis

Kino maale