Tulekahju vältimiseks pole ettevaatus kunagi liiast

446

Tulekahju on võimalik lihtsate vahenditega ära hoida. Statistika ütleb, et tavaliselt on tulekahju tekkimise põhjus inimlik hooletus. Päästeameti andmetel registreeriti 2003. aastal Eestis ühtekokku 12 719 väljasõitu tulekahjudele. Tulekahjudes hukkus eelmise aasta jooksul 141 inimest.

Isegi siis, kui olla ise ettevaatlik, ei pruugi seda alati olla teised kaaskondsed. Seepärast pole ettevaatus kunagi liiast. Kuid tulekahju võib puhkeda ka mitmesuguste tehnikavigade tõttu. Tasub teada mõningaid lihtsaid võtteid, et ka neid ennetada, ja sel moel õnnetust ära hoida.

Tulekahju tavaline põhjus on hooletus

  • Hooletus ja ehitusvead, mis seotud küttekollete ja korstnatega.
  • Süütamine või arvatav süütamine.
  • Elekter (staatiline elekter ja äike).
  • Hooletus lahtise tulega (ka suitsetamine).
  • Tuletööd (keevitus, veetorude lahtisulatamine, katusekatte paigaldamine jms).
  • Isesüttimine.
  • Praepannil või pliidil süttiv rasv.

Lihtsad pisiasjad ununema

  • Ruumist lahkudes kustuta elektrivalgus.
  • Võimaluse korral kasuta isekustuvaid tulesid.
  • Lahtine tuli (nt küünlad) hoia eemal kardinatest ja kergesti süttivatest esemetest ning pehmest mööblist.
  • Küünaldele pane peale tulekindlad mansetid.
  • Lapsed ei tohi tuletikke ega põlevat küünalt kätte saada.
  • Külmunud veetorude lahtisulatamiseks kasuta sooja vett või sooja auru, mitte tuld. Kasta riie sooja vette ja mässi ümber toru. Vaheta riiet, kuni toru on sulanud. Kui hätta jääd, kutsu appi spetsialist. Professionaalse varustusega on torusid väga lihtne lahti sulatada.
  • Ära lahku pliidi juurest, kui pannil või potis on kuum õli või rasv. Rasv ja õli hakkavad liiga suure kuumuse juures põlema. Sellist tulekahju ära kunagi ürita veega kustutada, see vaid suurendab leeke. Lämmata tuli hoopis riidega.
  • Küta pliiti, maja- või saunaahju mõõdukalt, ülekütmine on sagedasemaid hoone süttimise põhjuseid. Eriti ettevaatlik tasub olla siis, kui ahi või kamin on olnud kaua kütmata. Sel juhul alusta kütmist väikese tulega, et küttesüsteem jõuaks soojeneda.

Tuleohutus on eriti oluline puumajas

  • Vaata ise üle ja lase ka asjatundjal üle kontrollida maja elektripaigaldis, vajadusel lase see korrastada.
  • Ära kasuta isetehtud kaitsekorke ega elektrilisi kütteseadmeid.
  • Vaata üle pliidid, ahjud, truubid ja korstnad, liitekohad peavad olema terved ja pragudeta. Vajaduse korral lase spetsialistil parandused teha.
  • Korstnaid, truupe ja lõõre lase puhastada regulaarselt, vähemalt kord aastas.
  • Ära põleta küttekoldes kilet, plastpudeleid, mähkmeid, konservikarpe, klaasi ega kartulikoori, sest nende põletamine rikub küttesüsteemi.
  • Ära hoia küttepuid, tuhahakatist ja muid süttivaid asju küttekeha lähedal.
  • Küttekolde ette põrandale muretse metall- leht või mittepõlev põrandakate, kütmise ajal ära hoia puid ahjusuu ees.
  • Tee varuväljapääsud kolist vabaks.
  • Hoia dokumente ja väärtasju kindlas kohas, et saaksid need õnnetuse korral kiiresti kaasa võtta.

Suitsuandur on elupäästja

Tulekahjude statistika näitab, et enamus tuleõnnetusi saab alguse öösel, mil inimesed magavad. Arvamus, et küll ma suitsulõhna peale ärkan, ei pea paika, sest mürkgaase sisse hingates uni hoopis süveneb. Odavaim elupäästja on suitsuandur, mille vali signaal annab toas viibijale tulekahjust teada kohe, kui on tekkinud esimesed värvitud ja lõhnatud põlemisgaasid. Tulekahju kiire avastamine vähendab oluliselt ka tuleõnnetusest tingitud varalist kahju.

Tulekahju võib puhkeda nii kivi- kui ka puumajas. Suitsuandur on vajalik igal pool, see aitab tulekahju märgata õigel ajal.

Kõige turvalisem on panna suitsuandur kõikidesse magamistubadesse ja esikusse. Kuid ka üks suitsuandur võib päästa sinu elu. See ainus andur tuleks paigaldada magamistoa ukse lähedale.

Suitsuandur tuleb kinnitada lakke toa keskele või voodi kohale, vähemalt poole meetri kaugusele seinast ja valgustist. Mitmekorruselises korteris võiks andur olla iga korruse treppide ülaosas.

Suitsuandur ei tohiks jääda ahju, pliidi, vannitoa või kamina lähedale; muidu tekib põhjuseta alarme.

Andurit ei tohi paigutada ka niiskesse ja külma ruumi, näiteks garaaži. Samuti ei sobi koht, kus õhuvool segab anduri tööd, näiteks õhuakende või konditsioneeri vahetus läheduses.

Koduohutuse meelespea

  • Kasu on ainult töökorras suitsuandurist, seepärast kontrolli kord kuus, kas andur töötab.
  • Patareiga töötava anduri puhul kontrolli iga kord pärast pikemat äraolekut, kas anduri patarei on täis. Vajuta kontrollnupule – kui kuuled piibutust, on andur korras. Patarei tühjenemisest teatab andur samuti helisignaaliga. Neid vaikseid piibutusi, mis korduvad minutilise vaheajaga, on raske segi ajada tugeva häiresignaaliga.
  • Vaheta patareid kindlasti kord aastas.
  • Käsikustuti kustuti kasutamine on väga lihtne, väiksema tulekolde kustutamiseks kulub keskmiselt 5-10 sekundit. Pulberkustuti on efektiivne ja universaalne, see sobib tahkete ainete, vedelkütuste, gaasi ning Etähistusega kustuti ka elektripinge all olevate seadmete kustutamiseks.
  • Kustutustekk – tulekindel klaasriidest kustutustekk sobib tulekollete lämmatamiseks eeskätt köögis, kindlasti siis, kui põleb rasv või väiksem elektriseade (kohvimasin, raadio, televiisor).

Infot vahendas

päästekorraldaja Jüri Toomiste

Kino maale
EelmineTeade tarbijakaitseorganisatsiooni tööst
JärgmineKambjas peeti koolilõpuaktus kirikus