Eesti Maaomavalitsuste Liit eile, täna ja homme

146

Eestis on kohalikud omavalitsused teinud koostööd alates 1921. aasta 20. novembrist, kui moodustati Eesti Maakondade Liit. 1927. aastal muudeti selle põhikiri ja uueks nimeks sai Eesti Maaomavalitsuste Liit. Liitu kuulusid peale maavalitsuste ka vallaomavalitsused. Nõukogude võimu poolt 1940. aastal lõpetatud Eesti Linnade Liidu kui ka Eesti Maaomavalitsuste Liidu tegevus taastati 1990. aastal.

Täna tegutsevad Eestis kaks üleriigilist omavalitsuste liitu – Eesti Linnade Liit (ELL) 47 liikmega ja Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) 173 liikmega. Mõlemad liidud on loodud kohaliku omavalitsuse üksuste liidu seaduse alusel. ELLi kuulub rahvastikuregistri andmete alusel üle poole Eesti elanike arvust. EMOLisse kuuluvad rohkem kui pooled Eesti kohaliku omavalitsuse üksustest, kus elab kokku 394280 inimest, mis moodustab 29 % Eesti elanikkonnast. Mõlemad liidud esindavad liitu kuuluvaid kohaliku omavalitsuse üksusi kui tervikut suhetes riigiorganite, teiste isikute ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Kuni 2003. aastani seisid Eestis maaomavalitsuste eest kaks ühiste huvidega organisatsiooni – Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendus (EOÜ). Paide Kultuurikeskuses 14. novembril 2003 toimunud EMOLi üldkoosolekul (Maapäeval) otsustasid EMOL ja EOÜ ühendada oma jõud üheks Eesti kohalike omavalitsuste huve silmas pidavaks üleriigiliseks liiduks, võttes aluseks Eesti Maaomavalitsuste Liidu ajaloolise järjepidevuse. Maapäeval, kus osales 173 omavalitsust kahe esindajaga igast omavalitsusest, võeti vastu uus EMOLi põhikiri, valiti esimees ja aseesimehed ning juhatuse, revisjonikomisjoni ja volikogu uus koosseis, kuhu nimetati kaks esindajat igast maakonnast maakonna omavalitsusliitude ettepanekul. Maapäeval vastu võetud otsustena on EMOLi ülesanneteks ja eesmärkideks koondada kohaliku omavalitsusi nende ühiste huvide ja õiguste väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks.

EMOLi esimeheks valiti Urvaste vallavanem Kurmet Müürsepp ja aseesimeesteks Kambja vallavanem Ivar Tedrema ning Tarvastu vallavanem Jaan Lukas. Lisaks esimehele ja aseesimeestele on juhatuses seitse liiget: Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, Laheda vallavanem Sirje Tobreluts, Imavere vallavanem Jüri Ellram, Are vallavanem Enn Kuslap, Leisi vallavanem Mart Mäeker, Taebla vallavanem Ülle Erman ja Kohtla vallavolikogu esimees Arno Rossman.

EMOLi tegevus on saavutanud viimase aasta jooksul täishoo. EMOLi büroos on täiskohaga kolm töötajat, järgmisel aastal võetakse lisaks tööle kaks uut töötajat. Oma tegevuse rahastamisel ollakse riigist sõltumatud, st EMOLi tulubaas koosneb eelkõige liikmemaksudest. EMOLi liikmemaksu aluseks on 2004. aastal püsiosana 3000 krooni ning elanike arvuga võrdeline osa – 3 krooni elaniku kohta; 2005. aastal vastavalt 5000 ja 5 krooni elaniku kohta. Kokku moodustab 2004. aastal EMOLi liikmemaksu nn püsiosa 528000 kr ning elanike arvu osa 1206297 kr (kokku 1734297 kr). 2005. aastal on Maapäeva otsusena püsiosa 865000 kr ja elanike arvu osa 1980985 kr (kokku 2845985 kr).

Seda raha kasutatakse oma liikmete huvide eest seismiseks, omavalitsusliku haldussüsteemi arendamiseks ning võimu detsentraliseerimiseks, mis lähtub iga piirkonna elanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestaks kõikide kohaliku omavalitsuse üksuste arengu iseärasusi. Hinnanguliselt toob EMOLi liikmetele iga 2004. aasta liikmemaksu kroon 2004. aastal juurde vähemalt 115 krooni ja 2005. aastal 260 krooni, kokku 375 krooni. See tulemus on saavutatud koostöös ELLiga esindades kohalikke omavalitsusi läbirääkimistel Vabariigi Valitsusega. Iga omavalitsus üksinda võttes ei ole suuteline enda eest seisma ei riiklikul ega ka rahvusvahelisel tasandil.

Tartu maakonnas on EMOLi liikmeteks kõik vallad, va Peipsiääre ja Piirissaare vald.

EMOL on avatud kõikidele EMOLi või ELLiga mitteliitunud valdadele, keda seovad ühised huvid ja koostöö ühise eesmärgi nimel.

Uno Silberg,

EMOLi büroo direktor (tel 506 5533)

Täiendavat informatsiooni EMOLi tegemiste kohta saab: www.emovl.ee

Kino maale