13.9 C
Kambja
Neljapäev, 28.03.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivKambja gaidid käisid Tagametsas Rännumaal

Kambja gaidid käisid Tagametsas Rännumaal

„Sellest laagrist jäid ilusad mälestused, uued oskused ning huvitavad kogemused.“ Kambja kooli gaid Kätlin Rõigas:

Rahvusvaheline skautide ja gaidide suurlaager Rännumaa toimus 23.-30. juulini Järvamaal Tagametsas. Laagrist võtsid osa ka seitse gaidi Kambja koolist: Kätlin Rõigas, Heikki Zeigo, Rait Murumets, Peeter Murumets, Merlin Melser, Merit Saik, Timmu Tollimägi ja õpetaja Sirle Kuristik.

Laagrilised võtsid enda alla 20-hektarilise maaala. Peale eestlaste osales laagris väliskülalisi 12 riigist: Kanadast, Austraaliast, Sloveeniast, Soomest, Kreekast, Ameerikast, Leedust, Rootsist, Itaaliast, Iirimaalt, Suurbritanniast ja Prantsusmaalt.

Laagris ringi kõndides oli huvitav kuulda, kui palju erinevaid keeli minu kõrvu kostis. Suhtlesime palju kreeklastega kes olid megavahvad ja ülisõbralikud. Rait pakkus neile sihvkasid, mispeale nad küsisid: „What it is?“

Laagrisse saabudes jagati meile eri värvi kaelarätid, millede abil moodustasime avatseremoonial maailmakaardi. Laagrilised jaotati kaheksasse alllaagrisse, mis kandsid maailmajagude või mandrite nimesid. Meie elasime Aasia alllaagris.

Laagris toimusid matkad, oli võimalus tegeleda meisterdamisega, joogaga, paintballiga ja fotograafiaga. Toimus ka külalistepäev, kus oli võimalus osaleda nii lastevanematel kui ka muudel asjast huvitatud tegelastel (nt ajakirjanikud). Külalistele näidati metsa alla rajatud telklaagreid, oma kätega meisterdatud asju ja erinevaid tegevusväljakuid.

Laagrit külastas ka president Arnold Rüütel koos abikaasaga ning kohata võis Ene Ergmad.

Osalesin indiaani sauna ehitamisel ja pärast saime nautida ka selle saunamõnusid. Esimest korda elus mängisin paintballi, õppisin natuke võitluskunste, tantsisin riverdance’i ja sain sepa juures kätt proovida.

Gaidluse ja skautluse üks põhimõte on loodussõbralikkus. Õpime austama loodust. Laagris sorteeriti kogu prügi. Pesuveele lisati alumiiniumsulfaati, vesi puhastus ja alles siis valati see maha. Ehitamisel ei kasutatud naelu, isegi toolid ja lauad sööklas olid rauavabad.

Laagrile pani vahva punkti lõpupidu. Tants ja trall kestsid hommikuni. Kahju, et selline laager toimub ainult iga nelja aasta järel. Mulle jäid sellest laagrist ilusad mälestused, uued oskused ning huvitavad kogemused.

Skautluse ideed, mille sünnist saab varsti sada aastat, leidsid Eestis kohe hea pinnase. Nagu kõikjal maailmas soovivad noored inimesed seista õilsate ideede eest, nii ühendavad ka siinseid noori ideed abivalmidusest ja töökusest. Kindlasti kannate ka teie neid põhimõtteid endas kogu elu ja annate edasi tulevastele põlvedele.“

President Arnold Rüütel

Eesti Skautide Ühingu ja Eesti Gaidide Liidu suurlaagri “Rännumaa” avamisel 24. juulil 2005 Tagametsas

Loetumad