Mõtelgem koos olnu, oleva ja tuleva üle

107

„Kui tahate oma lapsele anda väga head haridust, pange ta õppima Kambja kooli.“

Tuletan meelde ja kommenteerin varasematel aastatel Kambja kooli almanahhides ja trükistes kirjapandut. Tagantjärele tarkus olevat see kõige õigem tarkus.

Igapäevast koolielu elame erinevate pooluste vahel, justkui kaaludel. Unistus uuest koolimajast ja praegune õppetöö kuues erinevas hoones.“ /1997/

Unistus uuest koolimajast tekkis Kambjas pool sajandit tagasi kui koolimajana kasutusel olnud Suure-Kambja mõisahoone kitsaks muutus. 1965. a. ehitati Väike- Kambjas asunud külanõukogu hoonele kapitaalremondi käigus klassiruumidega juurdeehitus. Esialgsetest suurtest plaanidest realiseeriti osa ja nii jäi koolimaja ehitus aastakümneteks päevakorda.

Päris uue koolimaja ehitamise ideeni ja projektini jõuti koolidirektor (aastatel 1986-1990) Madis Linnamäe ajal.

Uus koolimaja on tänaseks Kambjasse ehitatud suurprojektina, mida on juhtinud Kambja vallavalitsus eesotsas vallavanem Ivar Tedremaga. Ehituse tegevjuht oli vallavalitsuse majandusnõunik Enno Soodla.

Uue koolimaja ehitamisel Kambjasse paranevad tulevikus õpilaste ja õpetajate töötingimused, avarduvad võimalused spordi-, kultuuri- ja huvialatööks, suure-neb koolirõõm.“ /1997/

Sellised olid lähtekohad esialgselt kavandatud koolimaja projekti tänapäevaseks ümberprojekteerimisel, mille teostas hiilgavalt Maaprojekt OÜ Ants Aosilla juhtimisel. Projekti autor on Merike Raid. Ehitajaks sai Rand & Tuulberg Grupp AS.

Kambja uue koolihoone nurgakivipanek 1998. aasta 29. augustil kujunes Eesti hariduse ülemaaliseks pidupäevaks: tähistati eesti koolivõrgu 310. aastapäeva, toimus hariduskonverents „Eesti kool – juured ja tänapäev“, kohal olid 64 rahvakoolist võrsunud kooli esindajad, Eesti valitsuse juhid ja poliitikud.

Alustatud on uue koolimaja ehitust. Taastatavas kirikus tegutseb kogudus. Pidupäevadel laulavad koorid ja ansamblid, mängib pasunakoor, tantsivad rahvatantsijad ja tehakse näitemängu. Kambjas ja Kuustes on vallarahva käsutuses Avalikud Internetipunktid, koolides on interneti püsiühendus ja arvutiklassid. Suure-Kambja paisjärv on taastatud. Loodud on Kambja Laulu- ja Mänguselts. Kambjasse tulijat meelestavad sildid „Kambja – Eesti koorilaulu häll“. Õpetaja Endla Langel ja agronoom Evi Isak on pälvinud valla teenetemärgid.

Hariduspõllul teevad koos kolleegidega sügavkündi õppealajuhataja ja ajaloo vanemõpetaja Marju Pehlak, majandusjuhataja ja algõpetuse vanemõpetaja Valve Keskpalu, vallavolikogu liige ja matemaatika vanemõpetaja Mare Mõisa, luuletaja ja emakeele vanemõpetaja Tiina Tiideberg, Hea Alguse eestvedaja ja algõpetuse vanemõpetaja Mare Paidra, näituste korraldaja ja käsitöö- ja kunstiõpetuse vanemõpetaja Ulvi Unt. Arvutiguru ja -õpetaja Sulev Kaasik on tõusnud valla informaatikuks. Kõrgkoolis omandavad uut eriala laulmisõpetaja Taisi Mängel inglise keele alal ja huvijuht Toivo Ärtis sotsiaaltöö alal.“ /2000/

Kambja Põhikoolil edu saladust ei ole. Avalikult on teada, et meil töötavad pikaajalise kogemusega targad õppimishimulised sõbralikud õpetajad. Õppima asuvad lapsed ja tööle tulevad uued töötajad omandavad kiiresti kooli töörütmi ja saavad selgeks koolikorralduse.

Kambjas on head lapsed, hoolitsevad lastevanemad. Lapsed on Kambja lasteaias hästi kooliks ette valmistatud.

Kui tahate oma lapsele anda head haridust, pange ta õppima soovitud kooli. Kui tahate oma lapsele anda väga head haridust, pange ta õppima Kambja kooli.“ /2005/

Kambja on KAMBJA.

Õpetaja Tiina Tiideberg kirjutas 1995. aastal Kambja kooli laulusse sõnad: „Kambjas on ammu koolimaja väiksem ja vanem kui võiks.“ Seda laulu laulame vana tekstiga viimast korda Eesti Rahvakooli Memoriaali juures 1. septembril 2005. a.

Vanemõpetaja Tiina Tiideberg on loonud Kambja kooli laulule uued sõnad Uus laul tuleb esiettekandele 1. septembril 2005. a. uue koolimaja saalis.

Sisukaid kooliaastaid!

Teie Enn Liba

Kaua tehtud kaunikene

Vallavanem Ivar Tedrema:

„Tegelikult on koolimaja projekteeritud ka aleviku kultuurielu keskuseks. Vallamaja väikese ja kitsukese saali asemel on kultuuriürituste korraldamiseks sobiv koht 350 kohaga saal. Momendil kolmetoalises korteris ~70 m2 pinnal paiknev külaraamatukogu saab koos kooliraamatukogu avarad ruumid ja lugemissaali koolimaja teisel korrusel. Vallamajast kolib uue raamatukogu juurde headesse ruumitingimustesse ka avalik internetipunkt.

Arvan, et uus täismõõtmetega staadion võimaldab meie pedagoogidel lisaks õpilaste vaimsete võimete heale arengule kaasa aidata ka nende kehaliste võimete edendamisele. Õppuritel on võimalus proovida oma oskusi kõigil välispordi aladel. Ehk nii mõnigi noor leiab oma vabale ajale õige ja tervis kosutava rakenduse.“

Väljavõte koolialmanahhi „Tootsi taskud“ kümnendas aruandes (2005) ilmunud artiklist.

Kino maale