Külalised Soomest, Islandilt ja Šotimaalt

124

Ühistöö kavandamine Comeniuse projekti raames: Hallivariku turismitalu külalistetoas istuvad töölaua taga Jonina ja Gudrun (Islandist), Lorna ja Anne (Šotimaalt) ja Kirsti ja Virpi (Soomest). Foto: Eha Jakobson

  

Unipiha algkoolis viibisid selle aasta algul külalisõpetajad Soomest, Islandilt ja Šotimaalt.

Kuue õpetaja sõidu eesmärgiks oli koolidevahelise kolmeaastase ühistöö kavandamine Comeniuse projekti raames.

Kui projektist osavõtvate maade kohalikud Socratese bürood kavandatu heaks kiidavad, käivitub projekt 2006. a. septembrist.

Viie maa koolide ühisprojekti koordineerijaks saab Unipiha Algkool. Ainsa maana jäi tulemata Hispaania: 30-kraadine pakane osutus liialt vägevaks Barcelona lähedal asuva Reuzi linna õpetajatele.

„Seekordse Comenius projekti eesmärgiks on oma maa ja rahva kommete ning tavade tundmaõppimine,“ ütleb Eha Jakobson.

„Esimese aasta ülesandeks on kõigi viie maa koolilastel oma maad tutvustava plakati tegemine. Lisaks sellele õpetab iga sõpruskool ülejäänutele oma maa üht tantsu. Meie valisime selleks Kaera-Jaani. Hea ja lihtne ära õppida.

Teisel aastal kogume ja tutvustame üksteisele oma maade uskumisi ja tavasid, mis on seotud nukkudega. Meil on nendeks näiteks Tahma-Toomas, setode Pekka, majahaldjad, vetevaimud, kratid jms.

Kolmas aasta on pühendatud rahvalauludele ja laste ringmängudele. Samuti tahame viimasel aastal koostada viie riigi rahvapärimustest koos laste joonistustega raamatu.“

Lisaks projekti väljatöötamisele tutvusid külalised kahe päeva jooksul Unipiha kooli ja Tartu vaatamisväärsustega, Hallivariku turismitalu hubases külalistetoas vesteldi hiliste õhtutundideni oma maa kooli- ja haridusprobleemidest.

„Inglismaal kavandatakse haridusreformi, mille tulemusel lapsed peavad kooli tulles oskama kirjutada ja arvutada.

Nad ei oska süüa noa ja kahvliga, ajada nõela taha niiti, lõigata kääridega. Kirjutamine on hoopis keerulisem tegevus,“ hüüatab emotsionaalselt šoti õpetaja Lorna, kui teistele sellest räägib.

Erinevalt meie koolidest seletatakse šoti koolides lapsevanematele iga õppeaasta algul, mida lapsed sel õppeaastal koolis õpivad, kuidas õpetajad neid õpetavad, milline peab olema lapsevanema roll lapse arengu ja kodutööde puhul.

Lapsevanemad ei näe õpetajas mitte lapse vaenajat ja piinajat, kes palju õppida annab, vaid sõpra.

Šoti koolide kodulehekülgedel ei või olla laste pilte. Ikka seepärast, et laste ahistajatele mitte anda põhjust pilte uurides lastega kontakti võtta.

Kas kunagi jõuamegi meiegi sinnamaale?

„Eesti õpetajad peaksid maailmas rohkem lahtiste silmadega ringi käima. Ainult nii tekib arusaamine ja tolerants kõige selle suhtes, mis algul kummastab ja tekitab võõristust. Nii ei olda enam kinni üksnes oma probleemides, vaid osa-takse näha maailma ja inimesi ning nende probleeme avaramalt,“ leiab õpetaja Eha Jakobson.

„Mina käisin just sarnases väikeses külakoolis kui Unipiha,“ ütleb mulle Espoost pärit soomlanna Virpi hüvasti jättes.

Ees ootavad kolm teguderohket aastat nii lastele kui õpetajatele. Esimesed ingliskeelsed kirjad šoti lastele läksid Unipihalt teele juba enne jõule.

Vastused neile ripuvad 3.-4.klassi seinal.

Suur aitäh Erlend Sillale ja Hallivariku turismitalu lahkele pererahvale, kes külaliste siinolemise, vaatamata karmidele talveilmadele, igati soojaks ja meeldivaks tegid.

Lembit Jakobson

Kino maale