Ei paremat pole kuskil maal …

119

Noorelt õpitud Kuuste kooli õpilane proovib muuseumis aimu saada, mis tunne võis olla keskkajal piinapinki aheldatul. Foto: Anne Palumets

  

Rahvatarkuse järgi ei jää kaks ilma kolmandata – nii rahastas Integratsiooni Sihtasutus meie kooli kevadist õpilasekskursiooni ka kolmandat aastat järjest. Seekord, tõsi küll, pidime oma esialgset eelarvet pisut koomale tõmbama, kuna projektikonkurss „Vabaduse teekond” on muutunud väga populaarseks ja rahataotlejate ring üha suurenenud. Ekskursiooni õnnestumisse see küll ühtegi mõra ei löönud ja reisilt saadud elamuste ja kasuliku teabe hulka ei vähendanud.

Alljärgnevalt jagavad muljeid mõned Saaremaal käinud õpilased.

Meie koolil on saanud traditsiooniks käia igal kevadel ekskursioonil. Viimasel kolmel aastal oleme saanud selleks raha Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuselt. Seekord sõitsime kaheks päevaks Saaremaale. (Marko Prii, 7. kl)

Praamiga oli lahe sõita. Tekil puhus hästi kõva tuul ja pea käis vahepeal ringi. (Maria Schneeberg, 8. kl)

Esimene peatus oli Muhu jaanalinnufarmis. Seal nägime jaanalinde, nandusid, emusid, känguruid ja nandusid. Meelde jäi mulle see, kui me Kadiga vaatasime känguruid ja Kadi ütles: „Vaata, nad on nagu päris kängurud!” (Katrin Vesso, 8. kl)

Edasi liikusime üle Väikese Väina Saaremaale. Sõitsime Pireti kivi juurde ja jälle saime ronida. (Kadi Voika, 5. kl)

Muhu maasilinnusest oli järele jäänud vaid kelder. Nendes võlvitud ruumides oli huvitav kolada. (Marko Prii, 7. kl)

Pärast lõunasööki Veski trahteris läksime Kuressaare kindlusmuuseumi, mis oli väga ilus. See koht meeldis mulle kõige rohkem. Kindluse juurde viisid sillad, mille alt voolas läbi vesi. Hoonesse oli rajatud muuseum, mis kajastas erinevaid ajajärke. Seal sai ka näha, kuidas piiskop vanasti elas. Käisime paljudes ruumides ja korra isegi eksisime ära. Kindluse ümber oli müür, millelt avanes ilus vaade merele. (Elise Sule, 9. kl)

Lausa hirmuäratav oli vangistatult surma mõistetud rüütel 13. sajandist. See oli ehtne vangistatud sõdur Kuressaare piiskopilinnuses. Alles 18. sajandil avastati ta luukere linaga kaetud laua taga koos ehtsate riiete, kaabu, raamatute ja küünlaga. See oli õudusttekitav. (Veeda Kala, 5. kl)

Kõige põnevam koht oli Stebeli patarei, sest Kaimo kukkus seal auku ja sai seljale kolm haava. Käisime neid õmblemas Kuressaare haiglas. Meie saime sel ajal loa poodi külastada. (Mikk Voika, 8. kl)

Teisel päeval pesime nägu Odalätsi allikas, sest selle vesi pidi noorendava ja tervistava toimega olema. (Romet Voore, 6. kl)

Panga pangalt avanes ilus vaade merele, kaugemal võis silmata isegi Hiiumaad. Pangal oli rauast vaatetorn, aga ma ei julgenud kõrgele ronida, sest trepp kõikus. Ranna lähedal merel ujusid valged luiged. (Elise Sule, 9. kl)

Panga panka võib ka nimetada Mustjala pangaks. Sealt saime ka lõpuks suveniire osta. Enamik neist oli valmistatud kas dolomiidist või kadakast. (Kadi Voika, 5. kl)

Mulle tundus naljakas ja lõbus legend lestadest ehitatud katusest. Samuti olid huvitavad kadaka omadused. Ma ei oleks arvanudki, et kadakas nii hea taim on. Eriti imelik oli see, et kadakas on üks vanimaid puid.

Karja kindluskiriku paganlikud joonised ja kivipildid olid huvitavad selle poolest, et igal märgil oli oma tähendus. Kokku olid nad nagu muinasjutt. Sellel kirikul üllatuseks ei olnud kellatorni.

Huvitav oli teada saada, et esimest korda nähti Saaremaal telekat 1966. a. (Veeda Kala, 5. kl)

Enne saarelt lahkumist käisime uudistamas Kaali meteoriidikraatrit, mis oli väga ilus ümmargune nagu täiskuu. Giid rääkis palju lugusid, kuidas see tekkis ja mida sealt on leitud. (Maria Schneeberg, 8. kl)

Väga hea oli teise päeva giid ja tublid olid ka nooremate klasside õpilased, kes olid ette valmistanud põnevaid lugusid Saaremaa vaatamisväärsustest. Pärast giidi lahkumist oli meile suureks abiks õpetaja Anne, kes rääkis üksikasjalikult Saaremaa loodusest.

Kahju on õpilastest, kes mingil põhjusel jäid ilma unustamatutest elamustest Kuressaare linnuses ja imeilusast vaatest merele. (Annika Alliksaar, 9. kl)

Minu arust oli selle aasta ekskursioon eelmistest parem, mis sellest, et ma paljudes paikades käinud olin. Nüüd jääb vaid loota, et meie kool saaks ka järgmisel aastal rahastatud; võiks saada koguni nii palju raha, et saaksime sõita Eestist kaugemale. (Tairi Ristisaar, 7. kl)

Õpilaste kirjatöid sirvis Kaido Mark

Kino maale