Kambja lasteaed Mesimumm – ettevõtlik ja edasiarenev

662

KAMBJAS ON ÜKS TORE MAJA,
SEDA KINDLASTI ON VAJA.
SEALT KOSTAB AINA SUMM-SUMM
JA NIMEKS TAL ON MESIMUMM.

Nende tabavate sõnadega algab Kambja Lasteaia Mesimumm laul. Eks lasteaed ole üks valla kultuurikandjaid ja lastele esimeste teadmiste andja.

Kambja Lasteaias Mesimumm sumisevad iga päev 31 töökat lasteaiatöötajat ja 132 lasteaialast. Nagu igas mesitarus tegutsevad vilkad ja usinad mesilased, oleme ka meie ettevõtlikud ja edasiarenevad.

Teeme tagasivaate aastasse 1961. Siis avati esmakordselt 25-kohaline lastepäevakodu, mis oli avatud ööpäevaringselt ja pakkus hoiuvõimalust esimesele 15 lapsele. Esimest lastepäevakodu juhatas 45 aastat tagasi Lea Jürgenson. Hiljem on lasteaia juhatajateks olnud Valve Keskpalu, Irmen Alekand ja Helle Toom. Lasteaia tänast tööd juhatab Terje Rüütel.

Kambja Lasteaed sai endale konkursi korras nimeks Mesimumm 1990. aastal. Lasteaiaõpetaja Riina Suits joonistas lasteaia sümbolina kaks rõõmsat last – teine-

teisel käest kinni hoidva tüdruku ja poisi. Kuna lasteaia nimi on Mesimumm, siis lisas ta lastele tiivad. Nii valmis lasteaia logo, mis sümboliseerib kärmelt siia-sinna liikuvaid ja pidevalt sumisevaid mesilasi.

Üks õige lasteaed ei saa ka olla ilma lauluta. Lasteaia laulu sõnad on kirjutanud endine lasteaiaõpetaja Merle Palk ja viisi autor on muusikaõpetaja Anu Ird.

Lasteaia avamisest peale on lasteaial oma traditsioonid. Algusaastatel peeti laste sünnipäevi ja tähistati riiklikke tähtpäevi. Täna on suuremateks traditsioonideks saanud tarkusepäev, sügisnäitus, õpetajate päev, lasteaia sünnipäev, isadepäev, mardi- ja kadripäev, jõulud, vabariigi aastapäev, vastlapäev, teatrikuu, lihavõtted, nõiapidu, emadepäev, lastekaitsepäev ja lasteaia lõpupidu. Igal aastal toimuvad spordipäevad ja lauluvõistlus Mesimummi laululind.

Lisaks üritustele toimub õppekasvatustöö, mille kaudu toetatakse lapse arengut. Lasteaias toimuvad erinevad tegelused: vaatlemine ja uurimine, kuulamine ja kõnelemine, võrdlemine ja arvutamine, käelised tegevused, liikumine ja muusika. Keelelises arengus toetab lapsi logopeed Anita Pallon. Kõik lasteaia tegelused baseeruvad mängule, mille kaudu toetame lapse enda kogemust, julgustame teda ise uurima ja katsetama. Igapäevaselt lapsega tegeledes arvestame tema isikupära, pakume abi ja toetust siis, kui ta seda vajab, kuulame lapse küsimusi ja avardame lapse silmaringi.

 

Laste arendamisel on oluline koostöö peredega. Paljud meie praegused lapsevanemad on ise olnud selle maja kasvandikud, mis tähendab samade lasteaia väärtuste põlvest-põlve edasiandmist.

Kambja Lasteaed soovib anda veel pikki aastaid head alusharidust meie väikestele sõpradele.

KUI ÜKSKORD OLEN LAPSEVANEM,
MA LAPSE MESIMUMMI PANEN.
TEIST SELLIST KOHTA MA EI TEA,
KUS OLEKS OLNUD NÕNDA HEA.

Täname teid kõiki meeldiva koostöö eest ja õnnitleme lasteaia juubeli puhul!

Lasteaia juhataja Terje Rüütel ja õppealajuhataja Katre Riives

Kino maale
EelmineKersti Vill valiti Tartumaa aasta õpetajaks
JärgmineTänu