Riigi jõukus parandab kõigi heaolu

104

Rahulolu: Margi Ein usub, et riigi praegune paks rahakott kindlustab ühiskonna elujõu paljudeks aastateks.

  

Iga inimene on kindlasti nii mõnigi kord pidanud häid plaane, mida kõike teeks, kui vaid raha oleks.

Aga kui juhtub palju raha olema, on tõeline kunsttükk sellele õige otstarve leida, et mitte niisama raisata. Selle ülesandega pidi hiljuti hakkama saama ka Riigikogu, kui arutlusel oli 2007. a riigieelarve ja 2006. a lisaeelarve.

2007. a riigieelarve on Eesti kõigi aegade suurim, tulude maht 75,7 miljardit ja kulude maht 74,6 miljardit krooni. Tänavusega võrreldes on tulud kasvanud 23,2 protsenti. See on inimkeskne eelarve, kus kiire majandusareng ja sotsiaalne heaolu on mõistlikus tasakaalus. Esikohale on seatud haritud ja tegus rahvas, sisejulgeolek ning piirkondade tasakaalustatud areng. Eesti areng on juba aastaid olnud väga kiire ja üha enam on head majandustulemused tunda igas Eestimaa nurgas ja kõigi inimeste elus. Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Eesti majandus kasvanud eriti tempokalt. Tore, et kiire majanduskasv on kaasa toonud ka töötuse kiire vähenemise ja palgatõusu.

Riigi rahakotist inimeste heaks

Eelarveraha jagamisel pööratakse erilist tähelepanu haridusele, sotsiaalvaldkonnale, tervishoiule ja kultuurile, näiteks haridusvaldkond saab järgmisel aastal 1,4 miljardit krooni rohkem kui tänavu. Õpetajate töötasu, sotsiaalmaksu, täiendkoolituse ning õppevahendite soetamise võimalus paraneb ligi 300 miljoni krooni võrra, kooliõpilaste toidukulude toetamine jätkub ka järgmisel aastal, uuendusena lisandub 1.-9. klassi õpilaste töövihikute rahastamine. Rohkem raha saavad ka huviharidus, teadus-, haridus-, laste- ja noorteprojektid. Madalseisust hakkab üle saama ka kutseharidus.

Õppida ja raha teenida saab aga ainult terve inimene. Sellele on mõelnud ka eelarve koostajad. Eelarvest kasvavad ka haigekassakulud, kasvule lisandub tänavusest lisaeelarvest ülelaekunud sotsiaalmaks. Kiirabi saab tuleval aastal 80 miljoni krooni enam kui tänavu, eelkõige palgakulude tarbeks.

Heameel on sellest, et unustatud pole vanemat põlvkonda. Riikliku sotsiaalhoolekande eelarve on tuleval aastal 411 miljonit krooni, 22% võrra tänavusest suurem. Kasvavad ka hoolekandeasutuste renoveerimiseks eraldatavad summad. Erivajadustega inimeste rehabilitatsiooniks on mõeldud lisaraha 45 miljonit, enamik sellest läheb laste rehabilitatsiooniks.

Pensionärid võivad ka tuleval aastal rõõmustada pensionitõusus üle, raha selleks on olemas. Alates 1. aprillist tõuseb keskmine vanaduspension 44-aastase staaži puhul 3490 kroonile ehk 345 krooni enam kui tänavu samal ajal. Kui töötu abiraha on juba seitse aastat olnud 400 krooni kuus, siis tulevast aastast olukord muutub – abiraha tõuseb 1000 kroonini kuus ning toimetulekupiir suureneb 900 kroonile.

Mulle kui endisele omavalitsusjuhile on eriti südamelähedane piirkondade tasakaalustatud areng. Pean loomulikuks, et kiire majandusarengu viljad jõuavad igasse Eestimaa nurka. Eriti hea meel on sellest, et tuntavalt suurenevad omavalitsustele teede ehituseks ja taastamiseks eraldatavad summad. Järgmise aasta eelarves on selleks ette nähtud 164 miljonit krooni rohkem kui tänavu. Tähendab, et vähehaaval saame lisaks teede lappimisele hakata neid ka põhjalikult ümber ehitama.

Enne kui järgmise aasta eelarve vilju maitsma hakkame, võime rõõmustada selle üle, mida toob meile 2006. a lisaeelarve. Lisaeelarves kajastuvad need investeeringud ja muud kiireloomulised kulutused, millega ei anna oodata järgmise aastani. Üle kahe miljardi krooni otsustas valitsus suunata pensionireservi, et ka lähiaastail oleks võimalik pensioni tõsta. Riigi rahakott on praegu nii paks, et raha jätkub ka Eesti Raudtee aktsiate ostuks. Lisaeelarves on planeeritud raha ka politseinike, päästetöötajate, vanglaametnike, maksu- ja tolliameti töötajate palgatõusuks ning Tallinna-Tartu maantee ehituseks.

Riigi paks rahakott kindlustab ühiskonna elujõu paljudeks aastateks ning võimaldab hoolitseda inimeste heaolu tõusu eest.

Riigikogu liige Margi Ein

Kino maale