Kambjas koolitati beebisid laulu ja mänguga

141

Beebikool on tänapäeval kõigi teede algus: Laulmine, mängimine ja musitseerimine koos emaga on igale lapsele rõõmupidu. Foto: perekond Sägi

  

Miskit nii kaitsetut,
miskit nii kaitstut
maailmas pole
kui elu algus.

Leelo Tungal

Viimasel sügistalvel on tegutsenud Kambja Noortekeskuses Perekool väikelastele vastsündinutest kuni kolmanda eluaastani.

Projekt on teoks saanud tänu EAS-i Kohaliku Omaalgatuse programmile, kes rahastas Kambja Noortekeskuse projekti 10000 krooniga ja Kambja vallavalitusele, kes toetas projekti 1000 krooniga. Selle raha eest osteti Perekooli tarbeks tegelusvahendid.

Lapsed käivad koos kahes vanusegrupis: vastsündinutest üheaastasteni ja 1- kuni 2-aastased. Tunnid on vajalikud nii laste kui ka emmede jaoks, sest peale laulutunni saavad lapsed ka mängida ja emmed omavahel suhelda. Jagatakse nii rõõme kui ka muresid. Perekooli on alati oodatud ka issid, vanaemad ja vanaisad. See on tore koht, kus lisaks lapse emotsionaalsele, motoorsele ja keelelisele arengule toimub samaaegselt eakaaslastega suhtlemisoskuste kujundamine. Beebi- või perekoolis käinud lapsel on hiljem lasteaias palju kergem kohaneda.

Pisike laps vajab ema ja isa soojust, hellitusi, puudutusi – ta saab sellest vajaliku kaitstuse ning ühtekuuluvuse tunde. Kui ühildada hellitused ja paitused lihtsate laulude või liisusalmidega, võimenduvad laste ja vanemate vahelised sidemed veelgi

Imiku liikumistarbe rahuldamiseks on vaja täiskasvanu abi ja pole midagi toredamat, kui saab koos emmega laulu saatel leivapätsi patsutada, kakku veeretada, kanna- ja varbatantsu lüüa. Juba poole-aastane beebi plaksutab, lehvitab ning laliseb meeleldi kaasa. Peale esimest eluaastat saab lapse jaoks beebikoolist laulu- ja mängukool, kus laulud ja tegevused muutuvad vastavalt lapse eale. Lapse kõne areneb ja samuti ka füüsiline liikumine.

Hiljem, kolme-, nelja- ja viieaastaseltki naudivad lapsed tuttavaid beebieas mängitud mänge.

Beebikooli tundides kardavad emmed kõige rohkem, et nad ei oska laulda. See on tarbetu kartus. Isegi, kui emme ei pea viisi, pole see takistuseks, sest oma emme hääl on lapsele kõige armsam. Seda laps on kuulnud juba enne sündimist. Seega tasuks laulmist võtta lustiga ja pakkuda lapsele seda rõõmu.

Laulmine, mängimine ja musiteerimine koos ema-isaga ja vanaema-vanaisaga on igale lapsele rõõmupidu.

Kristi Treiman,
Perekooli juhendaja,
TÜ Õpetajate seminari lõpetaja

Annely Zeigo,
projektijuht

Kino maale