Ajalooline tamm tervitab Kambjas kirikulisi

212

Kuninglik puu: Ajalooline tamm Kambja kirikuaias. Foto: Heigo Mägi

  

Tänavu 1. juulil möödub täpselt 75 aastat päevast, mil Rootsi kroonprints Kambjat külastas ja kiriku kõrvale tamme istutas. Kroonprints Gustav Adolf sündis 11. novembril 1882. Aastal 1950 sai temast Rootsi kuningas Gustav VI Adolf, kes valitses riiki kuni surmani 1973. aastal. Tema mantlipärijaks sai pojapoeg Karl XVI Gustav, kes on täna Rootsi kuningas.

Rootsi kroonprints Kambjas

Kambja kiriku kroonikaraamatusse on kirikuõpetaja Oskar Erits kirjutanud järgnevad read:

30. juunil ja 1. juulil pidas E. V. Tartu Ülikool oma 300 a. põhjendamispäeva mälestamist, millest peale hulga wäliskülaliste ka osa wõttis Rootsi kroonprints. Teisel mälestamispäewal külastas Rootsi kroonprints Kambja kihelkonnas riigikogu liikme G. Ottase talu ja Vana-Kuuste vallas A. Sikka asundustalu. Peale nimetatud talude waatlemist oli ettenähtud läbisõit Kambja kiriku juurest. Kroonprints jõudis kiriku juurde hulga saatjatega natuke enne kella kuut. Rahwast oli waatamata argipäewa kibedale tööle murruna kokku tulnud, isegi Tartust, Elwast autodel ja kaugemalt. Kroonprints wastuwõtuks oli korraldatud kirikus terwitus jumalateenistus laululehtedega kroonprintsi pildiga. Kiriku wärawa ees, mis rohelisega eraleeriõpilaste poolt dekoreeritud, terwitas kauget külalist kiriku nõukogu esimees hra Alb. Kewend. Wärawast sisse astudes andsid kolm wäikest tütarlast printsile lilli. Siis liikus kroonprints koos saatjatega nõukogu esimehe juhatusel kirikusse. Kiriku oli dekoreeritud leeriõpilaste poolt wannikute ja kaskedega, kroonlühtrid põlesid. Altari ette oli asetatud poolkaar toolid külalistele, kroonprintsile määratdud leentool oli ilustatud rukkililledest pärgadega Rootsi rahvavärvides. Kiriku jõudes tervitas kõrget külalist koguduse õpetaja Osk. Erits algul saksa, pärast eesti keeles. Ta palus koguduse nimel wastuwõtta südamlik tänu külastamise eest. Teie siin wiibimine maa südames, Eesti rahwa keskel teeb elawaks need mälestused mis püsiwad meie rahwa hinges põlwest põlweni Rootsi ajast. Terwitus jumalateenistust kaunistas Kambja puhkpillide orkester ja Kambja laulukoor hra köster D. Variku juhatusel.

Pärast jumalateenist palus kroonprints rahwast tänada. Ta pööras rahwa poole saksakeelse kõnega, mida kohalik õpetaja tõlkis. Ta tänas liigutatult nii südamliku wastuwõtu eest ja ütles, et wiib Kambjast kaasa ilusa mälestuse oma elus. Ta kinnitas, kui uhke ta tohib olla teades, et Eesti rahwa südames ikka weel ei ole kustunud mälestus Rootsi administratsiooni ajast. Enne kirikust lahkumist kirjutas kroonprints ühes saatjatega oma nime käesolewasse kiriku kroonikasse. Asudes wälja minekule esitati printsile weel koguduse wanemat liiget elatanud meest Daniel Kuperjanowi, meie wabadussõja kangelase Julius Kuperjanowi isa. Kaua surus prints wanakese kätt ja ütles, et ta wõib uhke olla oma kangelasest poja üle. Oreli helide saatel lahkus kroonprints kirikust. Wäljas terwitati teda elagu hüüetega, mille peale prints wastas sageli eesti keeles „palju tänu.” Lõpuks enne lahkumist paluti printsi istutada oma külaskäigu mälestuseks tamm kirikuaeda wärawate juurde, mida kroonprints meeleldi tegi. Enne autosse istumist pööras prints weel kord rahwa poole ja lausus eesti keeles: „palju tänu” ja alustati sõitu tagasi Tartu poole.

Istutas Kambjasse tamme: Rootsi kuningas Gustav VI Adolf.

  

Rootsi lehes „Dagnes Nyheter” 2. juulil 1932 on kirjutatud järgmist: Kui Tartust teisel juubelipäeval juba märgata olewat olnud lihtsate uudishimulikkude wähenemist, olewat Kambja valmistanud üllatuse 5-tuhandelise kokkutulejaga. Kambja külastamist (nagu märgib „Dagnes Nyheter”) märgib kroonprints pärast huwitawaimaks elamuseks oma teisel Tartu päewal.

Tamm põlistab olnut

1. juuli 1932 oli kaunis päev tuhandetele kambjalastele. Järgnenud 75 aastat on toonud nii rõõmu kui muret. Vähe on tänaseks alles neid, kes tamme istutamist mäletavad.

Daniel Kuperjanov (4. märts 1869 – 15. oktoober 1932) suri kolm ja pool kuud pärast kroonprintsi külaskäiku ning maeti Kambja surnuaiale.

Jüri Ottas (14. oktoober 1885 – 13. aprill 1942), tuntud põllumees ja Riigikogu liige, arreteeriti 16. jaanuaril 1941. Ta suri vangistuses.

August Sikk (1900 – ?) saadeti 1949. a asumisele Omski oblastisse, kust ta vabanes alles 1958. aastal.

Kiriku nõukogu esimees Albert Kevend (1883 – ?) arreteeriti 1944. aastal ning ta saadeti 15+5 aastaks Karaganda oblastisse, kus ta suri.

Kirikuõpetaja Oskar Erits (21. august 1903 – 3. mai 1979) lahkus Kambjast 1944. aastal ning töötas elu lõpuni Suure-Jaanis, kuhu ta on ka maetud.

Köster David Varik töötas Kambjas kuni koguduse sulgemiseni nõukogude võimu poolt 1950ndatel.

Tänapäeval on taastanud nii Kambja kogudus kui Eesti riigi iseseisvus. Nüüdseks 75-aastane tammepuu tervitab aga kõiki kirikusse tulijaid nagu kord tervitati kroonprintsi, kes üle kiriku läve astus. Olgu meil nüüd tarkust kasutada seda aega, mis meile on antud. Ja kasutada seda selleks, et ütelda tänu Jumalale, kes meid rahuajaga on õnnistanud.

Kirikuõpetaja Kristjan Luhamets

Kino maale