Kambja vabatahtlik tuletõrjesalk püsib elujõus

114
Pilt:

Väärt mehed: Kambja päästeüksuse vabatahtlikud Anatoli Roos, Toomas Maata, Valdeko Erstu, Robert Sule ja nende pealik Jüri Toomiste. Foto: Heigo Mägi

Kambjas peeti 10. augustil kohaliku tuletõrje 80. aastapäeva.

Juba keskpäeval võis kuulda alevikus puhkpillimuusikat. Nimelt oli tähtsa päeva puhuks päästesõiduki platvormil koha sisse võtnud Kalev Laanesaare ohjatav orkester, mis mööda asulat sõites kutsus rahvast Kambja tuletõrje aastapäevale.

Õhuke riik soosib kahjutuld

Üritus algas piduliku koosolekuga Kambja kultuurikeskuse saalis. Vallavanem Ivar Tedrema rääkis Kambja kohaliku päästeüksuse elust-olust. Ta rõhutas paikkondliku tuletõrjeüksuse vajalikkust olukorras, kus riik on muutumas aina õhemaks – see tähendab, et maksudena kogutakse eelarvesse üha vähem raha, mistõttu ei suudeta senises mahus ülal pidada isegi eluliselt vajalikke struktuure (nimetagem näiteks politseid või kiirabi).

Ka päästeameti komandosid ja päästjate arvu vähendatakse pidevalt. Ei saa salata neid olukordi, kus kõik päästeameti komandod on olnud nii hõivatud, et just kohalik vabatahtlik üksus on suutnud tulehävingust päästa nii mõnegi maja. Seda on juhtunud ka Kambja valla territooriumil. Suure osa vabatahtlike päästjate tööst hõlmavad kulupõlengud.

Hoolivusest algab turvalisus

Vallavanem nimetas, et sel aastal saab kohalik päästeüksus Kambja valla eelarvest 314 000 krooni, mullu oli see summa 117 000 kr.

Lõuna-Eesti päästekeskuse esindaja Riho Sõmermaa tõi esile mõtlemapaneva statistika – tema tööpiirkonda kuulub 94 omavalitsust, kuid nende seas on vaid 14, kus tänini on peetud vajalikuks säilitada kohaliku päästekomando tegutsemine. „Minu arust näitab see ennekõike seda, kas ja kuidas omavalitsus hoolib oma kodanikest ja nende turvalisusest,“ arutles Riho Sõmermaa.

Kambja vabatahtliku päästeüksuse pealik Jüri Toomiste tegi ettekande kohaliku tuletõrje ajaloost. Kunagistest vabatahtlikest tuletõrjeaktivistidest osales aastapäevapeol auväärses eas Linda Bend.

Praegu tegutseb Kambja päästemeeskonnas seitse inimest. Komando on varustatud päästeautodega ZIL-131 ja GAZ-66 ning paakautoga ZIL-130. Nimetatud sõidukid on hea läbivusega – see tuleb kasuks just maastikutulekahjude kustutamisel ja rasketes ilmaoludes.

Kambja tuletõrje 80. tegevusaasta tähistamisel osales ka päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu. Pärast päevakohast sõnavõttu tunnustas ta tänukirjadega Valdeko Erstu, Toomas Maata ja Jüri Toomiste pikaajalist vabatahtlikku tegevust.

Lõuna-Eesti päästekeskuselt said tänukirja Anatoli Roos, Jüri Toomiste ja Ivar Tedrema.

Noorema põlve vabatahtlikud päästjad Robert Sule, Taavi Paade ja Indrek Uus said tunnustusena tänukirja Kambja vallavalitsuselt.

Tuletõrjepidu nagu muiste

Päev jätkus tuletõrjevõistlusega. Osavõtjaid oli sedapuhku igast vanusest ja soost, kuid naised ja lapsed jäid tugevasse ülekaalu. Samuti toimus tuletõrjetehnika väljanäitus. Lisaks kohaliku komando sõidukitele olid kohal ka päästeameti Tõrvandi komando uue päästeautoga MAN, paakautoga Scania ning Tartu keskkomando tõstukautoga Scania-Bronto ja mitmeotstarbelise veokpuksiiriga Volvo.

Külalistele jagati hernesuppi ja tuletati meelde, et kodudes peavad olema suitsuandurid, vinguandurid ning tulekustutusballoonid. Samuti on päramine aeg teha korda küttekolded ning pühkida korstnad.

Heigo Mägi,
Toivo Ärtis

Kino maale