Lustlik laulureis viis Kuuste naiskoori taas Rootsi

85

Ei saa mitte vaiki olla…“

Need Eesti koorimuusika klassikasse kuuluvad read kõlasid sel suvel Rootsimaal 55-aastase Kuuste naiskoori suust.

Pilt:

Rahulolu: Kuuste naiskoori proov Ängelholmi St Mikaeli kirikus, kus võrratu akustika tõi lauluilu eriti nauditavalt esile. Foto (2 X): Marju Orion

Võib vist märkida traditsiooni sündi – koori juubeliaastatel külastame naaberkuningriiki. Kümme aastat tagasi sai lauldud Göteborgi lähistel, seekord veidi lõuna pool Ängelholmis Helsingborgi naabruses.

Reis algas 6. augustil, kui Otepäält pärit toredad bussijuhid Eero ja Andrus meid Reolast, Ülenurmest ja Tartust kokku korjasid ja Tallinnasse laevale viisid. Et ilm oli meie vihmase ja tuulise suve kohta üsna hea, said kõik nautida kodusadamast lahkumist ja hommikul maalilisi vaateid Stockholmile lähenedes.

 

Palju toredaid hetki

Rootsi pealinnas jäi veidi aega vanalinnas jalutamiseks ning kuningliku vahtkonnavahetuse vaatamiseks, kuid siis tuli teele asuda.

Esimese lühikontserdi saime maha pidada juba Ekerös, kus laulsime tänutäheks vastuvõtu ja kostitamise eest meie endisele dirigendile Epp Jaansoole ja tema perele.

Teekond kulges läbi põhjamaiselt kauni maastiku, üllatusena nägime bussiaknast mitut põtra, hulgaliselt metskitsi ja lugematul hulgal jäneseid. Paistab, et seal maal tunnevad nad end julgemalt kui meil. Kõige kaunimad vaated avanesid Vätterni järve kõrgelt kaldalt, kui lähenesime oma esimesele öömajale Jonköpingis.

Pärast saabumist Ängelholmi tegime esimese linnatiiru kohapeal elava eestlanna Ane Kongo juhatusel. Vaatasime lõbusat pereparki, südalinna ja saime jaladki merre kasta. Meie koduks kolmeks järgnevaks ööks sai külalistemaja Jonstorpis, mis oma mugavate tubade, köögi ja söögisaaliga oli tervenisti meie käsutuses.

Õhtu pakkus meeldejäävaid vaatepilte: värviliste tuledega dekoreeritud veesõidukite paraad jõel ja ilutulestik. Päeva naelaks kujunes meie jaoks kohaliku gospelkoori tõrvikutega rongkäik ja kontsert kirikus. Sellist laulurõõmu ja hingeminevat kaasaelamist esitatule näeb harva. Koori juhatas särav ja rõõmsameelne dirigent Marie Brandt Wilhelmson.

Laupäeval saime külastada veel üht kuningriiki – paarikümneminutise praamisõiduga üle väina jõudsime Taani. Kopenhaagen tervitas meid päikesepaistega – oli meie reisi kõige suveilmelisem päev. Elav tänavamelu, purjekad kanalitel, kuningaloss ning muidugi sajad ja sajad jalgrattad oli see, mis esimesena Taani pealinnast meenub. Sai ka pronksist Hans Christian Anderseni põlvele istuda ja väikese merineitsiga kohtuda. Laulsime talle laulu Alo Mattiiseni muusikalist “Väike merineitsi”. Päev möödus kiiresti ja tagasiteel ei jõudnudki me Helsingöris Hamleti lossis uurida, kas ikka on miski mäda ses Taani riigis. Meile paistis, et ei olnud.

Üks päev, kaks kontserti

Pilt:

P: Mu süda ärka üles: Kontserdil Jonstorpi kirikus oli Kuuste naiskoori solistiks kambjalane Ken Ird.

Pühapäeva hommik äratas meid vihmasajuga. Ja vihmaseks see meie tähtsaim reisipäev jäigi.

Hommikuse jumalateenistuse ajal esinesime Ängelholmi Sankt Mikaeli kirikus. Uus kaunis kirik hämmastas meid võrratu akustikaga. Ei mäleta, et Kuuste naiskooril oleks varem olnud võimalust niivõrd oma kõla nautida. Tundus, et ka kuulajad jäid rahule. Samas hoones asusid ruumid koosviibimisteks, pereüritusteks, koolitusteks, laste mängutuba – kirik on korraga nii usu-, sotsiaaltöö- kui kultuuriasutus – ühesõnaga üks kohaliku elu keskusi.

Õhtul toimus kontsert Jonstorpi kirikus, mis vastupidiselt eelmisele esinemiskohale on vana ja traditsiooniline hoone. Kava esimeses pooles esitati kooriklassikat Miina Härma, Gustav Ernesaksa, Mart Saare, Richard Ritsingu sulest, teises uuemaid laule. Mõlemal kontserdil kõlasid ka Eesti vaimulik rahvalaul “Mu süda ärka üles” solist Ken Irdi esituses ja Kadri Hundi “Üksteist peab hoidma“ koos kooriga. Kõik laulud oli selgeks õppinud ja laulis kaasa ka meid vastu võtnud Ane. Koori juhatasid Tiiu Voort ja Margit Aigro-Siibak.

Täname Kerstit, Kairet, Anet, Marie´d, dirigente, bussijuhte ja teisi, kes reisi heale kordaminekule kaasa aitasid. Ja muidugi aitäh kogu koorile, sest nii toreda reisiseltskonnaga on alati lust rännata!

Anne Palumets

Kino maale