Noortekas annab lapsele palju, kuid mitte kõike

94

logoTere!
Minu nimi on Riina, võib öelda ka Noorteka Riina nagu lapsed ja noored mind „ristinud” on. Töötan Kambja noortekeskuses juba mitmendat hooaega.

Annan meeldetuletuseks ülevaate, millega on noortekeskuses võimalik tegeleda. Endiselt saab mängida lauamänge, piljardit (see on tasuline: kahele lapsele 30 minutit 5 krooni), vaadata telerit, kuulata muusikat. Võimalik on kasutada kööki, et noored saaksid koos kokata.

Alati on võimalus joonistada mitmesuguste värvidega, teha pärlitest kaunistusi, voolida savi ja plastiliiniga ning meisterdada.

Meisterdamine toimub tavaliselt kolmapäeviti. Enamasti valin seesuguste asjade tegemise, millel on igapäevaelus praktiline väärtus. Näiteks on taaskasutatavate esemetena plaanis kaunistadauuendada kingakarbid, mis saavad laste käe all uue ja kauni välimuse. Laps saab aga karpi kasutada kodus oma asjade paigutamiseks. Nn „salvrätitehnikaga“ hakkame kaunistama puust riidepuid. Tulemus saab uskumatult ilus.

Need olid mõned näited, milliseid tegevusi ette võtame ja plaanis on.

Endiselt pakub huvi arvuti kasutamine. Neljapäeviti on meil lubatud arvutimänge mängida. Selle järele on suur nõudlus ja rebimine – seetõttu on vajalik eelnevalt kirja panna nii enda nimi kui ka kellaaeg.

Praegu valitseval masuajal on meiegi päevaplaan tagasihoidlikum, aga siiski on hea, et noortel on koht, kus oma vaba aega veeta ja sõpradega koos olla.

Koduse lastetoa puudumine ei jää varju ka noortekas

Vajasime noortekeskuse siseruumide ja välisfassaadi mitmeteks parandustöödeks abi. Sellega aitas meid lahkesti Kambja vallavalitsus, saates töid teostama ehitusmehed ning kooli tööõpetus õpetaja Raimond Käsi. Sest nii see juba on, et noored parandustöödega nii hästi toime ei tuleks kui… Aga las ta olla…

Paraku pean lisama positiivse jutu hulka ka veidi murettekitavat.

Kahjuks ei jõua kõigi noorteni see, et noortekeskus on olemas ja tehtud nende heaks, mis tähendab, et sellesse tuleks suhtuda hoolivamalt.

Mõned noored käivad noortekeskuse majaga ümber inetult. Näiteks määritakse maja seinu ja lõhutakse maja küljes olevaid detaile.

Samuti ei juhtu ruumides toimunud lõhkumised alati kogemata, vaid vahel ka nimelt. Kui vestelda peale juhtunut lapsega, on näha, kas ta tõesti kahetseb tehtut või jääb õigust veel ülegi. Ausat ülestunnistust leiab väga harva ja vabandamisest kui sellisest kaunist kombest pole enamus lapsi/noori kuulnudki. Sellest võib järeldada – kõik saab alguse kodust.

Minu siiras soovitus oleks lastevanematele järgmine: tegelege lastega ja rääkige (ja veelkord rääkige) nendega õhtuti möödunud päeva sündmustest. Püüdke noortelt küsida küsimusi nii, et nad ei saaks vastuseks öelda ainult ei või jah või midagi muud ühesõnalist.

On arusaadav, et vanematel on seljataga väsitav päev, kuid veidi aega leiate ehk ikka, et küsida: mida täna koolis huvitavat tegite?; millega tegelesid peale kooli?; mida tegid noortekas?

Olge kuulaja rollis ja te saate oma laste tegemistest ja vaba aja veetmisest ühtteist teada. Teie vestluse põhjal mõistab noor inimene paremini väljaspool kodu toimuvat.

Kõike kaunist soovides,

Riina Roosve,
Kambja noortekeskuse perenaine ja noorsootöötaja asetäitja

Kino maale