Kas ka sinu kass?

80

selili lamav kass

Eelmisel aastal jõudis Eesti varjupaikadest Väike-Maarja loomsete jäätmete käitlemise tehasesse veidi üle 20 tonni lemmikloomi. Tegelikult on see kogus aga palju suurem, sest mitte kõik varjupaigad ei saada oma „loomseid ülejääke“ Väike-Maarjasse.

20 tonni sisse mahuvad loomulikult ka tänavatel hukkunud lemmik- ja metsloomad. Nende osakaal pole aga siiski märkimisväärne. Lõviosa sellest korjustekoormast moodustavad kassid. Arvestades kasside kehakaalu, siis jutt käib tuhandetest ja tuhandetest loomadest, kes lihtsalt inimese hoolimatuse tõttu hukka saavad. Kui siia lisada ka kodudes hukatud hiirekuningate võsukesed, siis saadav kogus paneb juba ka suuremad skeptikud jahmatama.

Teisest küljest aga võib iga lõikamata kass saada aastas kuni 20 järglast. Ainuüksi ühe kassi järeltulijad moodustaksid viie aastaga ligi 20000 pealise kassiarmee.

Iga kohusetundlik kassiomanik peab tagama, et tema lemmikkiisu järglased ei satuks nende kohutavate numbrite hulka. Kindlasti ei sobi tänapäeva ka aastatetagune komme kassipojad „merekooli“ saata. Tänaste seaduste kohaselt on selline teguviis suisa karistatav kriminaalkorras – teo toimepanijale võib määrata kuni üheaastase vangistuse või rahalise karistuse.

Otsusta juba täna!

Kõike eelpooltoodut arvesse võttes on selge, et steriliseerimine/kastreerimine just kasside seas vajab laiemat tutvustamist ja toetust. Seetõttu on Eesti Loomakaitse Selts koostöös mitmete kliinikute ja toetajatega otsustanud sel kevadel korraldada kampaania. Selle käigus on soovijatel võimalik aprillikuu jooksul lasta oma kass palju odavamalt steriliseerida/kastreerida. Täpsemat infot kampaania kohta saab aadressilt www.loomakaitse.ee ja telefonil 526 7117. Operatsioonidele saab registreeruda alates 15.märtsist

Miks peaks kastreerima isase kassi?

Isaste kasside osas on levinud arvamus, et kuna nemad poegi koju ei too, siis nemad võiks lõikamata jätta. Paraku aga pole kastreerimine vajalik üksnes poegadest hoidumiseks. Isase lõikamata kassi elu on pidev võitlus. Kindlasti näeb ta päevast päeva palju vaeva, et olla oma tänava kõige suurem ja tugevam kass. Kogu elu vältavate võitluste tulemusena on kõutsi kõrvad pidevalt ribadeks ja ta pea piirkond ning sabaümbrus kubiseb mädapaisetest. Omaniku jaoks tähendab see sagedasi kulukaid arstivisiite. Kassile aga välditavaid kannatusi.

Teine ja kindlasti mitte vähemoluline tung lõikamata kassidel on jätta oma lõhnamärk igale poole, kus ta käib. Tubase kassi puhul on see eriti häiriv kui kiisu pissiloike on nii välisukse lähistel kui akende ümbruses. Kindlasti ka omanike jalanõudes ja vahel ka jopedel. Õuekassid märgistavad kindlasti aga ka näiteks teie naabrite auto või välisukse esisele. Varem või hiljem lõppeb see suure naabritevahelise tüliga. Ka on lõikamata isaste territoorium oluliselt suurem kui lõigatud samasoolistel. Selle tulemusena satuvad kastreerimata kassid oluliselt tihemini õnnetustesse ja nii on nende keskmine palju eluiga lühem kui opereeritutel.

Emase kiisu steriliseerimine

Emaste steriliseerimise peamiseks põhjuseks saavad omaniku jaoks enamasti ikkagi lõputu kräunumine ja soovimatud pesakonnad. Kasside jooksuaeg ei ole seotud aastaaegadega ja seda võib esineda aastaringselt. Tihti juhtub nii, et kui kassil pole võimalust viljastuda, jääb jooksuaeg kestma pikkadeks kuudeks. Kui läheduses on aga mõni isane kass, siis paari kuu pärast võib oodata pisiperet. Pärast poegimist, võib järgmine jooksuaeg alata aga juba nädala/paari möödudes.

Peale operatsiooni

Paraku peab arvestama, et täpselt nagu inimeste, nii ka loomade operatsioonidega kaasnevad mõningased riskid. Samuti muutub operatsioonijärgselt loomakese ainevahetus aeglasemaks ja pahatihti kipuvad omanikud oma lõigatud kiisu-miisu paksuks söötma. Emase kassi operatsiooni riskid on suures osas samad, mis isaselgi. Emaste loomade puhul on aga kindlasti haavahooldus natuke keerukam, sellega peavad kassiomanikud arvestama. Põhjalikumat lisainfot steriliseerimise/kastreerimise kohta küsige oma loomaarstilt.

Kino maale