Uurimustöö Kuuste kooli õpetajate lugemusest

153

autor raamatuga

„Meie õpetajad räägivad koolis, kui tähtis on lugemine ja lausa nõuavad meilt raamatute lugemist.
Seepärast otsustasime uurida, kui usinad lugejad nad ise lapsepõlves olid.

Tegime Kuuste kooli ja lasteaia õpetajatele lugemise ja üleüldse raamatute kohta küsitluse. Vastasid 17 õpetajat ja küsimusi oli 6.

autor raamatuga

„Meie õpetajad räägivad koolis, kui tähtis on lugemine ja lausa nõuavad meilt raamatute lugemist.Seepärast otsustasime uurida, kui usinad lugejad nad ise lapsepõlves olid.

Tegime Kuuste kooli ja lasteaia õpetajatele lugemise ja üleüldse raamatute kohta küsitluse. Vastasid 17 õpetajat ja küsimusi oli 6.

Tahtsime teada, kui vanalt õpetajad lugema õppisid, millised lapsepõlves loetud raamatud neid kõige rohkem mõjutasid ja milliseid lapsepõlve raamatuid nad soovitaks tänapäeva noortele. Tundsime huvi ka nende praeguse lugemishuvi ja lemmikraamatute kohta.

Vastused olid väga erinevad, kuid püüdsime siiski iga küsimuse vastustest mingi üldistuse teha.

Kui vanalt hakkasid lugema?

Kõige rohkem oli neid, kes õppisid lugema 5-6aastaselt, mõned juba 2-4aastaselt ja mõned 1. klassis. Üks õpetaja on enda arvates alati lugeda osanud.

Millised olid Sinu esimesed raamatud?

Muinasjutud, “Laste Sõna”, “Bullerby lapsed”, “Hulkur Rasmus”, “Laanerahva talvepidu”, “Tublid loomad”, “Tedi – lõbus karulugu”, “Professor Buiko”, “Pöial-Liisi”, “Lumivalgeke”, “Pähklipureja”, “Tuhkatriinu”, “Loomapidaja käsiraamat”, “Väike Mukk”, “Lenin ja leevike”, “Rongisõit”, “Pille-Riini lood”, “Kevade”, “Tere-tere, tiipajalga!”, ”Eesti rahva ennemuistsed jutud”, “Tark mees taskus”, “Taretareke”, “Kakuke”, “Täheke”, “Mina”, “Tutt ja Tops”, “Maari suvi”, “Kukaraadža lood”, “Tuline jäätis”, “Karuaabits”, “Taretareke”, “Lumeeit”, “Lapse tervishoid”, “Punamütsike”, “Lehmaga mere ääres”.

Meie õpetajate esimeste raamatute seas on silmatorkavalt palju muinasjutte.

Siin pole ka midagi imestada, sest muinasjuturaamatud sobivad väga hästi esimeseks lugemiselamuseks. On ka üsna veidraid raamatuid nagu “Lapse tervishoid” ja “Loomapidaja käsiraamat”.

Nimeta 3-5 raamatut, mis Sind lapsepõlves kõige rohkem mõjutasid?

Heljo Mänd “Karuaabits”, “Roosa muinasjutt”, “Kollased võililled”; Astrid Reinla “Miikael”; Henno Käo “Oliüks”; Silvia Truu “Oma suguvõsa Aadam”; Silvia Rannamaa “Kadri. Kasuema”; Oskar Luts “Kevade”; Anton Hansen Tammsaare “Vanad ja noored”, “Tõde ja õigus”; Mihkel Tiks ja Tanel Tiks “Ja kui teile siin ei meeldi”, Raimond Kaugveri romaanid; luuletused; Fr. R. Kreutzwald “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, “Tark mees taskus”; „Saja rahva lood”; Aleksandr Puškin “Muinasjutud”, “Muinasjutt tsaar Saltaanist”; Hans Christian Andersen “Lumekuninganna”; Astrid Lindgren “Pipi Pikksukk”, “Meisterdetektiiv Blomkvist”, “Kalle Blomkvist ja Rasmus”, “Rasmus, Pontus ja Lontu”, “Bullerby lapsed”, “Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses”; Erich Kästner “Veel üks Lotte”; Ferenc Molnár “Páltänava poisid”; Zenta Ergle “Meie õue lapsed”; Mira Lobe “Vanaema õunapuu otsas”; Otfried Preussler “Väike nõid”; Jan Brzechwa “Pan Kleksi akadeemia”; Monteiro Lobato “Kollase rähni ordu”; Anne-Catherine Vestly “Vanaema ja kaheksa last metsas”; Annie M. G. Schmidt “Viplala lood”; Pamela Lyndon Travers “Mary Poppins”; Ottokar Domma “Ottokar Domma”; Joy Adamson “Vabana sündinud”; James Oliver Curwood “Põhja hulkurid”; Gerald Durrell “Jutud loodusest ja loomadest”; Jack London “Valgekihv”; R. Kipling “Mowgli”; Ernst Seton-Thompson “Lugusid loomadest”; sari “Seiklusjutte maalt ja merelt”; Jules Verne “Saladuslik saar”; Thomas Mayne Reid “Peata ratsanik”; Alexander Dumas “Krahv Monte Kristo”; Walter Scott “Ivanhoe”; Alexander Dumas musketäriromaanid; Jules Verne’i teosed; James Fenimore Cooperi indiaanijutud; H. Beecher-Stow “Onu Tomi onnike”; Jelena Iljina “Neljas kõrgus”; Vilic Lacis “Tiivutud linnud”, “Kaluri poeg”; Nikolai Ostrovski “Kuidas karastus teras”; Aleksandr Fadejev “Noor kaardivägi”; Mihhail Bulgakov “Meister ja Margarita”.

Kõige rohkem mõjutasid lapsepõlves õpetajaid Silvia Rannamaa jutustused “Kadri” ja “Kasuema”. Tähtsal kohal olid ka Astrid Lindgreni raamatud ja veel kõikvõimalikud seiklusraamatud, mis tol ajal ilmusid näiteks sarjas “Seiklusjutte maalt ja merelt”.

Milliseid oma lapsepõlve raamatuid soovitaksid tänapäeva noortele lugejatele?

Muinasjuturaamatuid; Oskar Luts “Nukitsamees“, “Kevade”; Silvia Rannamaa “Kadri. Kasuema“; Eno Raud “Koolilood“, Iko Maran “Londiste, õige nimega Vant“; Heljo Mänd “Toomas Linnupoeg“; Enn Kippel “Meelis”; Friedrich Reinhold Kreutzvald “Reinuvader rebane“; Juhan Jaik “Kaarmakivi”; Raimond Kaugver “Disko” jt romaanid; Astrid Lindgreni raamatuid; Lewis Carroll “Alice Imedemaal”; Antoine de Saint-Exupery “Väike prints”; brasiilia kirjaniku Monteiro Lobato “Kollase rähni ordu “; Alan Alexander Milne “Karupoeg Puhh“; Ferenc Molnári “Páltänava poisid“; R. Kipling “Mowgli”; Otfried Preussler “Krabat”; Gerald Durrell “Minu pere ja muud loomad“; Arkadi Gaidar “Timur ja tema meeskond”; Adam Bahdaj “Matk naeratuse eest”; Alexander Dumas “Kolm musketäri”; Jules Verne “Kapten Granti lapsed “; James Fenimore Cooper “Viimane mohikaanlane”; tänapäevaseid, näiteks Tuija Lehtinen “Tiivad varvaste vahel”; “2 grammi hämaruseni”; Tarjej Vesaas “Jääloss“; Diana Leesalu “Mängult on päriselt”; vägivallatuid lugusid soovitaks ja ajaloolisi seiklusjutte, kus kõrvuti seiklustega saaksid noormehed aimu härrasmehelikust käitumisest.

Kõige enam soovitavad õpetajad praegustele noortele S. Rannamaa “Kadri. Kasuema“, muinasjuturaamatuid, O. Lutsu teoseid, eriti “Kevadet”, Lindgreni raamatuid, A. A. Milne`i “Karupoeg Puhhi”. Päris palju soovitatakse ka seiklusjutte.

Missuguseid raamatuid sa praegu meelsasti loed?

Peaaegu igasuguseid, ainult mitte eneseabiraamatuid; ikka ja alati luulet, monograafiaid – kirjanike ja kunstnike elu ja loomingu käsitlusi; loodusteemalised raamatud; kriminaalromaane, psühholoogilisi romaane, käsitööraamatuid, uuemat eesti kirjandust; reisikirjeldusi; tõsielul põhinevaid lugusid; elulugusid; filosoofia- ja psühholoogiaalaseid raamatuid; laste arengut puudutavad teosed; muusikaajalugu, Idamaade meditsiini ja kultuuri puudutavaid raamatuid; noortega seotud raamatud; armastusromaane; seiklusromaane ja kriminulle; muinasjutte; ajakirju; eriala- ja uudiskirjandust.

Meie õpetajate lemmikteemad on praegu kriminaalromaanid, reisikirjad, tõsielu- ja elulooraamatud, armastusromaanid ja seiklusjutud. Õpetajad ka harivad ennast, lugedes meelsasti raamatuid uutest õpetamismeetoditest ja laste õpetamise nippidest.

Mis raamat Sul praegu pooleli on?

Se
itsekümmend loodusmaailma mõistatust”, raamat Erika Salumäest, “Egiptuse mütoloogia”, R. Mäki “Aprillitüdrukud”, Kersti Kivirüüt “Okultismiklubi”, joogaõpik “Toetuse vägi”, “Berti pihtimused” (kohustuslik kirjandus), Jilly Cooper ”Wicked!”, Maeve Binchy “Vihma ja tähtede ööd”, Sirje Kiin “Marie Under: elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt”, “Väike kassiraamat”, Sofi Oksanen “Puhastus”, John Ronald Tolkien “Sõrmuste isand”, “Pöördudes teineteise poole”, E. Raud “Sipsik”, Heljo Männi mälestusteraamat “Elu roheline hääl”, “Külvikalender”.

Küsitluse tulemused näitasid et õpetajad loevad palju. Ja seda juba lapsepõlvest peale.

Tänapäeval loevad lapsed raamatuid tunduvalt vähem võrreldes sellega, kui palju on Kuuste kooli õpetajad lapsepõlves lugenud. See võib tulla sellest, et nende lapsepõlves puudusid arvutid ja televiisoris ei olnud nii palju huvitavaid saateid ega filme.

Ma arvan, et paljud raamatud, mida nad lugesid, kuulusid neilgi kohustusliku kirjanduse hulka. Ja võibolla ei saanud tol ajal ükski koolilaps neid raamatuid lugemata jätta.

Tänapäeva noored lihtsalt ei viitsi raamatuid lugeda. Nad vaatavad raamatu lugemise asemel telekat, istuvad arvuti taga või siis on niisama sõpradega väljas.

Helen Mets (8. kl),
Anneliis Voore (8. kl),
Keili Palusoo (8. kl)

Juhendajad: Heli Nemvalts, Kaido Mark

Kuuste Kool 245

Kino maale