Kambja aleviku kaugküttetorustikule tehti põhjalik uuenduskuur

103

joomplu:551Kambja aleviku kortermajade rahvas ja siinsed asutused võivad eelseisvat talve tervitada rahuliku südamega, sest tänavu rekonstrueeriti valdav osa olemasolevast kaugküttetorustikust ja see vastab nüüd kogu ulatuses kaasaegsetele normidele.

joomplu:552Kambja aleviku kortermajade rahvas ja siinsed asutused võivad eelseisvat talve tervitada rahuliku südamega, sest tänavu rekonstrueeriti valdav osa olemasolevast kaugküttetorustikust ja see vastab nüüd kogu ulatuses kaasaegsetele normidele.

Kambja vallavalitsus väljastas 19. novembril kasutusloa Kambja aleviku rekonstrueeritud kaugküttetorustiku kasutuselevõtuks.

Uus kaugküttetorustik vähendab soojakadusid

„Klientide soojaga varustamisel on nüüd kindlus tagatud,” väljendab oma rahulolu Ago Kondike, kelle poolt juhitav OÜ Cambi tegeleb Kambjas soojamajandusega. Katlamaja juurest iga tarbija soojasõlmeni kulgev soojatorustik on maa-alune eelisoleeritud kahetoruelemendi torudest.

„Kui senini saatis katlamaja torusid mööda kuuma vee nii keskküttesüsteemi kui kraanidesse, siis nüüd on igas majas oma soojasõlm, kus toimub kraanivee soojendamine,” kirjeldab Ago Kondike uue süsteemi eeliseid. „See tagab, et asjatud kaod vähenevad, kuna kuum kraanivesi ei saa enam pikkades trassides jahtuda.”

Tänavu vahetati Kambja alevikus välja 1486 meetrit kaugkütte magistraaltorustikku. Nõnda suuremahulise töö teostamiseks taotles ja sai OÜ Cambi toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt (KIK).

Investeeringut aitas rahastada Euroopa Liit

16. novembril 2009 andis KIK heakskiidu projektile „Kambja aleviku kaugküttetorustiku rekonstrueerimine”, sest see vastas Euroopa Liidu struktuuritoetuste kasutamise seaduse alusel kinnitatud «Elukeskkonna arendamise rakenduskava” prioriteetse suuna „Energiamajanduse arendamine” meetme „Taastuvenergiaallikate laialdasem kasutamine energia tootmiseks” tingimustele.

OÜ  Cambi poolt algatatud Kambja aleviku kaugküttetorustiku rekonstrueerimise projekti kogumaksumus oli 2 miljonit 785 000 kr + käibemaks. KIK toetas projekti elluviimist 50% ulatuses, kasutades selleks Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid. OÜ Cambi võttis omaosaluse tasumiseks pangalaenu.

Kambja aleviku kaugküttetorustiku rekonstrueerimistööd teostas AS EG Ehitus, kes tegi kõige odavama pakkumuse – 2 miljonit 765 000 krooni.

Kambja vallavalitsuse poolt 27. juulil 2010 väljastatud ehitusloaga anti start Kambja aleviku kaugküttetorustiku rekonstrueerimisele. Tellijapoolse omanikujärelevalve teostajaks oli Ristmäe Ehitusekspert OÜ.

Kambjalaste ja keskkonna hüvanguks

Projekti käigus uuendati valdav osa Kambja alevikus kaugküttetorustikust. Tegevuspiirkonnast jäid välja uue koolihoone ja tervisekeskuse küttetorustikud, sest nende rajamisel on kasutatud juba tänapäevaseid tehnoloogiaid ja materjale,

Teostatud projekti tulemusena väheneb soojusenergia kadu Kambja kaugkütte piirkonnas, mistõttu säästetakse kütust. Kütuse koguse vähenemisega muutuvad väiksemaks ka välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused, mis omakorda muudab ümbritseva keskkonna asulas puhtamaks. Kaugkütte trasside uuendamine aitab kindlustada asulas tõrgeteta soojusenergiaga varustatuse vähemalt 25 aastaks valla asutustele (põhikool, vallamaja, spordihoone, lasteaed) ning korterelamutele. Infrastruktuuri arendamine avaldab mõju kogu piirkonna stabiilsele arengule ja inimeste heaolule.

KIK-i poolseks projektikoordinaatoriks oli Jaanika Lilienberg, Kambjas juhtis projekti valla majandusnõunik Enno Soodla.

 

{joomplu:478} {joomplu:479}
{joomplu:480} {joomplu:481}
{joomplu:482} {joomplu:483}
{joomplu:484} {joomplu:486}

 

Toetab Euroopa Liit

Kino maale