Kambjas algas jõuluaeg traditsioonidekohaselt

122

Advendiküünla süütamineTänavuse jõuluaja alguse novembri viimasel pühapäeval tõid Kambjas esile laat ja esimese advendiküünla avalik-pidulik süütamine.

Rahva- ja kirikukalendritest kaupmeeste äriplaanidesse rännanud jõulud on suutnud avaldada suurt mõju rahvahulkade käitumismustritele – ostlemisest on kujundatud üks kõige levinum kaasaegne jõulutraditsioon.

Advendiküünla süütamineTänavuse jõuluaja alguse novembri viimasel pühapäeval tõid Kambjas esile laat ja esimese advendiküünla avalik-pidulik süütamine.

Rahva- ja kirikukalendritest kaupmeeste äriplaanidesse rännanud jõulud on suutnud avaldada suurt mõju rahvahulkade käitumismustritele – ostlemisest on kujundatud üks kõige levinum kaasaegne jõulutraditsioon.

Ilmselt seetõttu oli ka tublisti rohkem neid kambjalasi, kes võtsid vaevaks jõuda kohalikule laadale, kuid ei osalenud kogukonna advendiküünla süütamisel.

Laat

Kambja jõululaat on juba nõnda pikalt kestnud traditsioon, et tänavune korraldaja, valla kultuuritöötaja Pille Tammelan tajus mõningaid märke ettevõtmise allakäigust – nii kauba pakkujate kui ostuhuviliste arv on kahanenud.

Kambja jõululaatadele on alati oodatud kohalikke käsitöömeistrid, hobikunstnikke, talunikke, väiketootjaid jt, et nad saaksid oma loominguttoodangut müüa. Laadakorraldajad on soovinud, et müügilettidel trooniks kambjalaste ettevõtlik meel, anded ja oskused.

Kohalike meistrite-tootjate kauplemishuvi on olnud üllatavalt hea.

JõululaatParaku on jäänud liigagi tagasihoidlikuks kambjalaste huvi soetada kodukandis valminud asju. Omakandi inimeste kaubalette uudistatakse küll innukalt, kuid ostutehingutega ei kiirustata. Nii mõnelgi juhul võib olla sellise käitumise motiiviks kartus, et kohaliku meistri toodang on ehk liiga tavaline ega vääri ostmist-kinkimist. Reklaamimaailma võimas ajupesu kujundab ju tõekspidamist, et õige inimene lähtub ostude tegemisel firmasildist.

Kambja (jõulu)laatade püsimine ja areng näib sõltuvat suuresti sellest, kas kambjalastel jagub vaimsust ja valmisolekut osta kohalike meistriteloojate toodangut.

Ühe linnalähedase maanurga laat ei tooks ilmselt kunagi kohale tõsiseltvõetavat tehasekauba müüjat-vahendajat, sest pisike kogukond ei suuda kindlustada piisavat kassavoogu – eduka äri alust.

Hea valik korralikku tehasekaupa ootab kambjalasi siiski Tartu kaubanduskeskustes ja turgudel.

Kohalikule laadalale kohaletulek ja seal ostlemine on ennekõike auavaldus nendele paikkonna ettevõtlikele inimestele, kel jagub tahtmist, jõudu ja aega olla millegi looja või tegija.

Toivo Ärtis

Kino maale