7.9 C
Kambja
Reede, 29.03.2024

Arhiveeritud sisu!

Artikkel on rohkem kui nelia aastat vana ja ei pruugi olla ajakohane. Arhiveeritud ajalehe artikli sisu takkajärgi ei muudeta!

Vajalik võib-olla värskema teabega tutvumine!

EsikülgKoduvalla arhiivIgal meist on omad mälestused

Igal meist on omad mälestused

Minu endised õpilased, tänased koolilõpetajad, kes kooli tulles olid üksjagu tõrksad lisakohustuste ja esinemiste suhtes, kujunesid tasapisi hinnatud organisaatoriteks.

Meie ühised kooliaastad väärivad meenutamist. Igal meist on omad mälestused.

„Huvitavad olid hommikuringid ja keskustepäevad.“

Esimeses klassis olime veel lasteaiamajas. Ma ei olnud suurem asi lugeja. Ma usun, et mind oli raske taltsana hoida, kuna olin nii rahutu. Mäletan, et olin 2. klassis, kui õpetaja rääkis mulle, et ei tohi oma klassivennale keskmist sõrme näidata. (Enelin)

Huvitavad olid hommikuringid ja keskustepäevad. (Anette, Eleri) Ma mäletan, kui õpetaja ütles mulle, et ma ei tohi jalgu lohistada – see jätab minust halva mulje. (Algar)

Meeles on õppekäik Kambja biotiikide juurde. (Anette, Eleri) Käisime Karilatsis ja päkapikumaal. (Eleri, Anette)

Jõulunäidendis mängimist peavad meenutamisväärseks Anette ja Algar. Anettel on meeles ka ühised teatriskäigud.

Mulle meeldisid jõulud, kus istusime kogu klassiga koos vaiba peal. Kõik oli nii hubane ja mõnus. Lugesime luuletusi ja jagasime jõulupakke. Oli väga sõbralik õhkkond ja olid väga toredad jõulud. (Katrin, Anette, Algar) Iga päev tõi jõulude eel keegi kommi ja siis jagasime. (Eleri)

Ka mina mäletan seda erilist jõulueelset nädalat. Katrin tõi meie klassi jõulusoki ja pani selle akna külge lootuses, et siis saab päkapikk ka klassi maiustusi tuua. Varusin siis igaks juhuks komme tagavaraks, kui päkapikk sokki kohe üles ei leia. Aga neid ei läinudki vaja. Igal hommikul oli jõulusokis magus üllatus kõikide laste jaoks. Tähelepanelik silm tabas kohaliku päkapiku õhetavaid põski ja muhelevat suud, kui klassikaaslased soki sisu uurisid. See oli tõeline elamus kõigile.

„Õpetaja, aitäh ilusa koolipäeva eest!“

Lisan veel ühe mulle olulise mälestuskillu.

Koolipäev oli lõppenud. Viimaste klassist lahkujate hulgas oli Algar, kes tõsisel moel pöördus uksel minu poole: „Õpetaja, aitäh ilusa koolipäeva eest!“

Samade sõnadega, aga talle omasel leebel moel, tänab praegu mind Robi.

Kambja kooli lõpetajate klassiõpetaja Valve Keskpalu

Loetumad