Kuuste kooli esimese kuni neljanda klassi õpilastel käis külas Valge Tähekiir ja tema tore peremees Marko Kaldur.
Valge Tähekiir on tõukoer, täpsemalt samojeedi koer. Tema valge karv on hästi kohev ja helendab kuuvalguse käes. Tähekiir on saanud endale ka teise nime Kummitus, sest kord pimedas pargialuses oli ta ehmatanud inimest, kes karjus kõva häälega: „Kummitus!“ Nii vähemalt koera peremees meile selgitas.
Kohe, kui vahvat karvakera märkasime, oli koer meie juures. Küll nuuskis ja uuris, mis me temast tahame. Teisalt oli Valge Tähekiir väga hästi õpetatud, sest peremeest ta kuulas väga hästi. Meie Valget Tähekiirt kutsus peremees laisaks kelgukoeraks, sest tema pigem uhkeldas kelgu eesotsas, aga vedada ei viitsinud.
Laste aktiivse küsimise kaudu saime teada, et samojeedi koerad on väga targad. Ega siis iga koer pärast õuna näppamist kausist pane oma mängupalli selle asemele. Valgele Tähekiirele meeldib väga ujumine, aga kuuldes sõna „pesemine“, tahaks ta vaid põgeneda.
Selline vahva tegelane see Valge Tähekiir on! Pärast toredat jutuajamist ja küsimusteringi saime teha Valge Tähekiirega pilti ja Marko Kaldurilt autogramme küsida.
Lastele väga meeldis ja osa lapsi lubas koju minna ning sellise koera endale kohe kindlasti võtta.
Õpetaja Mailis Mõttus