Rootsi kuningalt saadud õnneraha toel Kambjas edendatud hariduslugu on andnud paljude põlvkondade kambjalastele väärtuse ja väärikuse.

Juba 330 aastat on Kambja kool võimaldanud oma õpilastel koguda intellektuaalset õnneraha – haridust, millest on tulu igal ajal ja igas olukorras.

Kambja kooli tegevuse juubeliaasta puhul korraldatud kokkutulek kinnitas, et vilistased tahavad silmast-silma kokku saada ka nüüd, kui nutiseadmed ja evidinad pakuvad omavaheliseks suhtlemiseks moodsaid võimalusi. Praegu Kambjas sirguvatele noortele eeskujuandjana paluti sel korral haridusloolise tähtpäeva aukülaliseks vilistlaskonna esindaja Riina Roosipuu, kes õpilasena oli kõigile tuntud kui Riina Sule. Tallinna Teletorni juhina töötav aukülaline kirjedas läbi eluliste näidete, kuidas tema on rakendanud oma elu ja edu hüvanguks Kambja koolist saadud teadmisi ehk õnneraha.

Hariduslugu uues kuues

Tänavuse juubeliaasta keskse ettevõtmise pakkus välja direktor Marika Karo. Uus koolijuht arvas, et oleks tore, kui aastapäeva aegu toimuks näitelaval rännak läbi aja ja vaatajate pilgu all elustuksid Kambja haridusloole iseloomulikud või värve lisanud sündmused.

Haridusloolise näitemängu kirjutamise ja lavale toomise võttis enda kanda kauaaegne õpetaja Sirle Kuristik, kes tegi seda talle omase suure entusiasmi ja fantaasiaküllasusega. Õpetaja Kuristik hakkas tubase turvalise etenduse asemel ette valmistama näitemängu, mille mänguplatsid olid erinevad ja publikul tuli näitlejatega Kambjas kaasa liikuda.

Etendus algas saalis tänapäevale viitava selgeltnägija (Samanta Palk) etteastega. Tantsulise pantomiimi vormis toodi vaatajate ette enam kui kuuekümne aasta eest toimunud Suure–Kambja hüdroelektrijaama ehitamise lugu.

Bengt Gottfried Forseliuse ja tema õpilaste merereisi Tallinnast Stockholmi asendas vabaõhuetenduses paadisõit üle Kambja järve, kuid vaatemänguliseks ja seikluslikuks kujunes ka see variant.

Rootsi kuningapalee asenduskohana kasutati etenduses aga uhket Kambja kirikut.

Madis Linnamägi, endine Kambja kooli direktor ja Forseliuse seltsi auesimees andis Sirle Kuristiku juhtimisel sündinud (vabaõhu)etendusele kõrge hinnangu. Teda rõõmustas eriti, et Sirle Kuristik kasutas ühe inspiratsiooniallikana Herbert Salu romaani „Õnneraha“.

Kambja kooli vilistlaste kokkutulekul mängitud etendusest tehtud salvestis on jõudnud ka Tartu Ülikooli õppejõudude kätte, kes on lubanud, et seda kui hariduslooliselt tuumakat materjali tutvustatakse edaspidi õpetajakoolituse tudengitele.

Kambja kooli (vabaõhu)lavastuses tegid näitlejatena kaasa paljud õpilased (Andrus Pajumägi, Karro Soosaar, Hanna Aadusoo, Enriko Kiuru, Celvin Põder jt), õpetajad (Kristjan Mahla, Peeter Ruuge, Rauno Kiuru) ja lapsevanemad (Vello Tollimägi, Margus Kriiva). Lavastaja Sirle Kuristiku tegevust toetasid ja kergendasid kolleeg Taisi Mängel, Marika Lehiste, Ulvi Unt jmt.

Madis Linnamägi arvab, et õnnestunud etendus andis kinnitust, et auväärne hariduslugu on olnud Kambja õnnerahaks.

Juubeliküpsis

Aastapäevaettevõtmiste hulka kuulus omapärase ettevõtmisena ka Kambja kooli küpsise valmistamine ja valimine.

Maitsjate-hindajate arvates olid kõige paremad Marie Värniku (IV kl) poolt välja pakutud toortatra küpsised.

Toortatra küpsised mandlitega

125 g võid

100 g suhkrut (kasutasin rafineerimata suhkrut – umbes 80 g)

1 muna

150 g toortatrajahu

1 tl küpsetuspulbrit

100 g mandlilaaste või hakitud pähkleid või kuivatatud marju vastavalt fantaasiale (mina kasutasin mandlilaaste)

Omal algatusel lisasin ka näpuotsaga ingveripulbrit.

Hõõru toasoe või suhkruga vahule, lisa muna ja vahusta edasi.

Lisa jahu (segatuna küpsetuspulbriga) ja mandlilaastud.

Vormi pallid, suru lamedaks.

Küpseta 180 C° 15-20 minutit.

Marie Värniku põhjendus, miks need küpsised sobiksid Kambja kooli küpsisteks:

On maitsvad ja krõbedad nagu üks küpsis olema peab. Neid on lihtne valmistada. Erinevaid lisandeid kasutades saab erineva maitsega küpsiseid. Küpsiste valmistamisel on kasutatud eestimaist jahu toetades nii Eesti põllumehi.

Toortatrajahu on väga tervislik (sisaldab pea kõiki B-grupi vitamiine, on kasulik meie südamele ja soolestikule, on suurepärane taimse valgu allikas). Ja vähetähtis pole ka see, et Kambja vallas on Tatra küla!

Kino maale
EelmineKratiga sõbraks
JärgmineVähemalt 90% eramutest ja ärihoonetest soovitakse siduda valguskaabli võrguga