Kambjalaste hääle viivad volikogusse kambjalased

1559

Kambja vallalehe Koduvald toimetaja Toivo Ärtis:
„Haldusreform on andnud palju kõneainet nii omavahel tuttavatele inimestele kui ka täiesti võõrastele. Paari nädala eest oli mul selline juhus, et Tallinna bussijaama kohvikus alustas minuga vestlust Lux Expressi firmarüüd kandev bussijuht Raivo. Mina teda seni ei tundnud, kuid tema teadis mind. Kui ma Kambjas sündinud ja tänini Kambja vallas elava elukogenud mehe murelikud mõtted siinkohal lühidalt kokku võtan, siis Raivo oli tõsiselt nördinud, et Vabariigi Valitsus ei arvestanud otsuse tegemisel kohalike inimeste vastuseisuga ning on võtnud ette Kambja ja Ülenurme valla sundühendamise.“

Intervjuu vallavanem Ivar Tedremaga

Vallaleht avaldab intervjuu kauaaegse Kambja vallavanema, paikkonna rahva hulgas tunnustatud juhi Ivar Tedremaga, et kajastada olukorda, mis on kaasnenud jäiga malli alusel ja kiirustades läbi viidud haldusreformiga.

-Ivar Tedrema, teie kuulute nende hulka, kes praeguse haldusreformi puhul on kogu aeg öelnud, et kuningas on alasti.

Toompea võimukoridorides ja mujal ei osatud ilmselt arvata, et üle Eesti kerkib esile omajagu selliseid omavalitsusi, kus nii juhid kui rahvas löövad ootamatult selja sirgeks. Paljud inimesed otsustasid, et pimesi ei alluta sellisele poliitilisele survele, millega tungivalt soovitatakse omavalitsusi liita – olgu siis vabatahtlikult või sunniviisiliselt.

Minu jaoks on olnud arusaamatu ja on jäänud arusaamatuks, kuidas saab seada omavalitsuse toimetuleku hindamise ainsaks konkreetseks kriteeriumiks 5000 elanikku. Ja veel arusaamatum on see, miks tehti sundühendatavaks enam kui 7000 elanikuga Ülenurme vald, kus rahvaküsitluse tulemus selle võimaluse täielikult välistas. Samas Põlva maakonna Maaritsa ja veel paari küla elanikud on püüdnud juba enam kui kümme aastat liituda Kambja vallaga, kuid hoolimata haldusreformist seda neile taas ei võimaldatud.

-Kui Vabariigi Valitsus tegi suve hakul Kambja ja Ülenurme valla sundühendamise otsuse, siis reageerisid mõlema valla volikogud sellele sarnaselt ning pöördusid sundliitmise vaidlustamiseks kohtusse. Kas kohtumajast on tulnud uudiseid?

Riigikohus ei ole meie taotluste osas otsuseid teinud ega kuulutanud. Seadus annab kohtunikele nende töös kindlad tärminid. Seetõttu ei ole nad pidanud ka kiirustama, sest aega on neile antud kuni neli kuud.

-Riigikohtu otsust oodatakse praegu enam kui kümnes sundühendatud vallas. Sellest sõltumata on jõustunud valitsuse määrused valdade sundühendamise kohta ja volikogude uute koosseisude valimiste korraldamisel lähtutakse üksnes nendest.

Haldusreformi seaduse sisu oli paraku toores, paljudes nüanssides puudulikult läbi töötatud. Haldusreformi korraldamiseks poliitikute poolt ette antud ajagraafik oli tegelikult rohkem kui pingeline – seetõttu ka ebareaalne.

Vabariigi Valitsusele oli antud laialdane õigus korraldada omavalitsuste sundühendamist, kuid sellega kaasneda võivate kohtuvaidluste jaoks vajalikku aega ei planeeritud. Kui viimaste omavalitsuste sundühendamiste otsused valitsuses ära tehti, oli juba mõne nädala pärast käes uute volikogude valimise periood.

Eks see oli tegelikult üks arvestatav möödalask demokraatliku riigi seadusloomes.

-Kuidas küll reformiseaduse koostamise käigus ei märgatud selle nõrku kohti?

Haldusreformi ettevalmistus ja teostamine toimus kiiresti, isegi kiirustades. Õigusriigile omane demokraatlik protsess oleks eeldanud suuremat süvenemist ja erinevate arvamustega arvestamist.

Seetõttu oleme nüüd olukorras, kus kohtu poole pöördunud omavalitsused ei ole sealt veel oma edasise saatuse kohta lõplikku otsust saanud, kuid nende elanikel tuleb juba praegu osaleda sundühendatud valla uue volikogu valimisel.

-Kui veelkord üle rääkida, siis sundühendatud Kambja ja Ülenurme valdade hääleõiguslikel elanikel tuleb oktoobri keskpaigaks valida ühine volikogu.

Nii see on. Et ühendvalla elanike arv on üle 10 000, siis hakkab volikogusse kuuluma 21 liiget.

-Praegu oleks väga ahvatlev korraldada ennustusvõistlus selles kohta, mitu inimest pääseb ühendvalla volikogusse senisest Ülenurme vallast ja mitu praeguse Kambja valla aladelt.

Mina jätan selles osas täpsed numbrid pakkumata, sest see tulemus selgub peagi kätte jõudva valimistepäeva hilisõhtul.

Kui Kambja inimesed tähtsustavad seda, et ühendvalla volikogusse pääseksid ka omakandi inimesed, siis tuleks kindlasti aktiivne olla, valimistel osaleda ja oma hääl selle eesmärgi toetamiseks anda.

-Kas teie hinnangul on oluline, et ühendvalla volikogusse pääseks võimalikult arvukas ja tegus Kambja kandi inimeste esindus?

Ma tean ja saan kinnitada, et Ülenurme vallavolikogu ja vallavalitsuse senised liikmed on täitnud oma kohustusi korralikult ja tulemuslikult, kuid ühendvalla tingimustes tuleb tuttavat tööd hakata korraldama mõneti teistmoodi, sest elanikkond on suurem, territoorium ulatuslikum, vahemaad pikemad, olud muutunud ja probleemid avastamata…

Ma ei suuda hästi ette kujutada, et Kambja piirkonna elu saaks mõistlikult korraldatud, kui ühendvalla volikogus oleks vaid mõni üksik kambjalane.

Paikkonna inimeste seast valitud volikogu liikmed viivad kohalike inimeste ootused ja vajadused, mured ja probleemid kõige kiiremini vallamajja. Kambja valla volikogusse on kuulunud juba aastaid palju erinevates külades elavaid volinikke. See mudel on toiminud.

-Neid mõtteid kuulates meenus mulle üks Kambja vanasõna, mis õpetab, et kui sa ise juures ei ole, ega siis sinu pea ka pestud ei saa. Mulle tundub, et seda õpetusiva sobib kasutada ka ühendvalla volikogu koosseisule mõeldes.

Täiesti nõus.

Nelja erakonna nimekirjadest leiab sel korral üksikuid kambjalasi. Ainult kambjalastest on moodustatud valimisliidu Koduvald nimekiri, mille puhul ei liigu hääl teise piirkonna kandidaadile.

Arvamusi vahendas Toivo Ärtis

 

Kino maale