Elades kortermajas võisite möödunud talvel tunda, et radiaatorid olid liialt külmad või hoopis liiga kuumad ning kõike seda täiendas kuu lõpus veel krõbe küttearve. Sellisel puhul on oluline paluda korteriühistul üle vaadata maja soojussõlm. Praegu, kevadel, on just õige aeg valmistuda remont- ja hooldustöödeks, kuna kohe on algamas kütmisperioodi vaheline aeg.

Täna palav, homme külm

Krõbeda pakase käest on mõnus tulla sooja koju, kuid mida kevade poole, seda vähem me sooja tahame ning liigne palavus muutub kurnavaks. Sobiva sisekliima saamiseks avatakse aknad, ning lastakse liigsoojusel välja tuulduda. Radiaator aga kütab ikka edasi ja küttearve aina kasvab. Selline situatsioon tekib siis, kui majas puudub soojussõlm.

Soojatootjal on kohustus tagada kõikidele tarbijatele piisavas koguses kodusoojust iga ilmaga ja olenemata hoone asukohast. Parajas koguses soojuse jõudmiseks ka kõige kaugematesse tarbimispunktidesse peab katlamajast väljastama kõrgema temperatuuriga soojusenergiat. See võib põhjustada kaugküttevõrgu alguses olevate majade üle kütmise, kui aga väljastada madalama temperatuuriga soojust, siis jäävad võrgu lõpus olevad kodud külma.

Üle- ja alakütmise vältimiseks on elamutes hädavajalik töökorras soojussõlm, mille automaatika reguleerib majja minevat soojust vastavalt ilmastikule.

Uus soojussõlm

Elades majas, kus puudub soojussõlm, võib ebaregulaarne toasoojus olla ju tavaline, kuid sellega ei pea leppima. Soojussõlme väljaehitamine on majaelanike ja ühistu kollektiivne otsus, millega stabiliseeritakse toasoojus ning vähendatakse küttearveid kuni 25%.

Esmakordsete ehitusprojektidega ei ole kunagi kerge alustada. Olles kindlad, et soovite kütmiskulud kontrolli alla saada, on kõige targem võtta ühendust soojateenust pakkuva ettevõttega, kes aitab teil leida professionaalse teenusepakkuja ning pakub välja just teie piirkonda ja majja sobiva lahenduse. Lisaks tasub infot küsida ka teistelt korteriühistutelt, kes selle tee juba läbi teinud on.

Uue soojussõlmega paigaldatakse reguleerautomaatika seade, mis jälgib välistemperatuuri ja valib iga päev kõige sobivama küttevee temperatuuri. Nii hoiab automaatika ära liigse kütmise ilma ootamatu soojenemise korral ja ka teistpidi, külmetamise eriti krõbedatel talvepäevadel. Automaatika võimaldab ka öösiti toatemperatuur seadistada mõni kraad madalam, nii on võimalik küttekulusid veel paar protsenti allapoole tuua.

Korraline soojasõlme hooldus

Olemasoleva soojussõlme korral on oluline regulaarne hooldus enne kütteperioodi algust, seda võib teha ise, kuid tark on kohale kutsuda spetsialist, kes teab täpselt, kus ja mida peab kontrollima ning puhastama.

Korralise hoolduse käigus kontrollitakse üle kõik kraanid, pumbad, filtrid ja mootorid – hooldustehnikud kasutavad selleks tihti tavalist katsetamist: elemendid pannakse korda mööda korraks tööle ja jälgitakse, kas kõik toimib nii, nagu peab. Probleemidele võivad viidata harjumuspärasest erinevad helid, vibratsioon ja kindlasti kõik vee- või õlilekked.

Mugavus ja lisakokkuhoid

Uue soojussõlmega on võimalik kortermajas luua veel üks korralik lisaväärtus – kaugküttes soojendatav vesi, mis on saadaval piiramatus koguses. Enam ei pea mõtlema sellele, et vanni minemiseks on vaja soojendada lisavett, kuna boileris seda ei jagu.

Igapäevaselt kulude peale ei mõelda, kuid kas teadsid, et boileriga vee soojendamine on kütte järel suuruselt teine kodukulu? Elektriboileriga tuleb vee soojendamise eest välja käia 120€/ MWh, Ülenurme ja Tõrvandi kaugküttevõrkudes on aga sooja hind jätkuvalt 59,57€/ MWh. Täna on elektriga soojendatav vesi kaks korda kallim kaugküttes toodetavast. Kaugköetavasse soojaveevõrku liitumine võimaldab omakorda kodukulusid vähendada.

ANNA-LIISA AASLEPP,
SW Energia OÜ turundusspetsialist

Kino maale
EelmineFC Ülenurme mängija saadab jalgpalli MM finaalmängul staari väljakule
JärgmineOhtlike jäätmete ja vanade kodumasinate kogumisring 12. mail