Tuleoht looduses jätkuvalt kasvab

271

Vaatamata vihmahoogudele ja jahedamale ilmale on Riigi Ilmateenistuse andmetel tuleoht looduses jätkuvalt kasvanud ning on praegu enamuses Eestist äärmiselt suur. Tuletame meelde, et kehtival suure tuleohuga ajal ei tohi metsas teha lõket, grillida ega suitsetada. Piiranguid seadva suure tuleohuga aja kehtestas päästeamet alates 31. maist.

Kõikjal Eestis on metsas lõkke tegemine keelatud

31. maist kehtib kogu Eesti Vabariigi territooriumil suure tuleohuga aeg. Varasematel aastatel on Päästeamet suure tuleohuga aja välja kuulutanud piirkonniti. Sel aastal on olukord väga tuleohtlik kuuma ja kuiva ilma tõttu aga kõikjal.

Suure tuleohuga aeg tähendab, et looduses on kõrge temperatuuri ja sademete puudumise tõttu äärmiselt suur tuleoht ning igasugune tuletegemine võib tekitada tulekahju ohu või põhjustada tulekahju metsas või maastikul.

Inimeste jaoks seab suure tuleohuga aeg lisapiirangud metsas tegutsemisel. „Suure tuleohuga ajal on keelatud metsas suitsetamine, grilliseadme kasutamine ja lõkke tegemine sh selleks ettevalmistatud kohas,“ sõnas Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. Päästeametile tähendab suure tuleohuga aeg kõrgendatud tähelepanu pööramist inimeste käitumisele looduses ringi liikudes ja toimetades.

Viimastel aastatel on Päästeameti võimekus tänu Euroopa Liidu struktuurivahendite kasutamisele oluliselt kasvanud. Päästeametil on uued põhiautod, paakautod ja konteinerautod. „Hetkel on Päästeameti kasutuses 4 drooni, mis annavad meile maastikupõlengute korral kiire ülevaate põlengu ulatusest ja võimaldavad teha kiiremaid ning efektiivsemaid otsuseid tööde alustamiseks,“ ütles Päästeameti päästetöö osakonna juhataja Martin Lambing. Lambingu sõnul tuleks tulevikus aga droonide olemasolu ja spetsiifikat veelgi laiendada, et hõlpsamini luuret teostada ja tulekoldeid avastada.

Väldi ATV-ga metsas ja turbasel pinnal sõitmist

Päästeamet tuletab meelde, et tulekahju on kergem ennetada kui seda hiljem kustutada st looduses tuleks liikuda ja käituda hoolivalt. Palume mootorsõidukiga looduses sõitmist vältida, auto tuleks parkida mittesüttivale pinnasele ja mitte sõita ATV-ga turbasel pinnal. Auto väljalaskesüsteem võib kuiva looduse süüdata ja ATV-ga turbapinnal sõites võib koguneda turbamulla tolm sõiduki summutile ning selle kuumenedes ja tagasi maapinnale kukkudes võib puhkeda tulekahju.

Sellise mõtlematu tegevuse tagajärg haarab suure hulga päästeressursist ning võib oluliselt halvendada ülejäänud päästeteenuste kättesaadavust elanikkonnale.

Vaata Ilmateenistuse tuleohu kaarti siit – https://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/tuleohukaart/

Käitumisjuhis metsa- ja maastikutulekahju korral

Vajalikud vahendid hädaolukorraks:

Tulekahju avastanud isik on kohustatud:

  • teatama viivitamatult häirekeskusele (hädaabinumbril 112), kus tulekahju on puhkenud ja mis põleb, nimetama oma perekonnanime ja teate andmiseks kasutatava telefoninumbri ning vastama päästekorraldaja esitatud küsimustele;
  • hoiatama ohtu sattunud inimesi;
  • võimaluse piires asuma tuld kustutama või tule levikut tõkestama.

Päästemeeskonna sündmuskohale saabumisel informeerib tulekahju avastanud isik pääste-tööde juhti:

  • tulekahju tekkekohast ja ulatusest;
  • võimalikust ohust inimestele või koduloomadele;
  • muudest tulekahjuga kaasneda võivatest ohtudest (hooned jne).

Koduses majapidamises:

  • Lülita sisse raadio (soovitavalt patareidega) ning seadista see Vikerraadio kanalile, võimaldamaks saada operatiivset informatsiooni metsatulekahju leviku kohta.
  • Vii ära süttimisohtlikud esemed (aiamööbel, aiatelgid, küttepuud jms) või kata korralikult kinni (võimalusel kasta kaetud kohad märjaks).
  • Sule aknad ja uksed ning ventilatsiooniseadmed (vähenda tuuletõmmet majas).
  • Sule kõik gaasiseadmed (soovitavalt peaventiil).
  • Jälgi, kas suitsu on imbunud tubadesse (vajadusel tihenda aknaid ja uksi märgade kaltsudega).
  • Väärtesemete (mis ei karda vett) peitmiseks kasuta ämbreid, vanne või basseine (et vältida esemete kokkupuutumist veega, kasuta veekindlaid hermeetilisi kotte – uputa raskusega).
  • TÄHELEPANU! Erakordselt suure tuleohu korral valmistu evakueerumiseks. Ära unusta kodu- ja lemmikloomi.

Õnnetuspiirkonnas viibijatele:

Kui suudad leida esmase kustutusvahendi, siis püüa alustada kustutustöödega, sellest on kindlasti abi tuleleviku piiramisel.

Kui avastatud põlengu puhul on tegu ladvatulega või on pinnatuli lootusetult suureks paisunud, võid selle kiiremaks likvideerimiseks siiski oma panuse anda, tehes peale päästeteenistuse teavitamist tuleluuret:

  • selgita välja, kuhu liigub tuli kõige kiiremini (front, mis asub üldjuhul põlengust allatuult);
  • püüa hinnata põlenguala suurust;
  • kui tulekahju lähipiirkonnas paikneb inimesi, teavita neid ohust;
  • leia päästetehnikale sobivad juurdepääsuteed;
  • mine päästjatele vastu;
  • anna päästemeeskonnale sulle teadaolevast infost kiire ülevaade.

Ohutus kustutamisel:

  • nailonist või muust kergesti süttivast materjalist riideid kandes hoia tulest eemale;
  • taganemistee olgu alati läbimõeldud – juhuks, kui põleng peaks hüppeliselt arenema;
  • ära jäta oma vara (näiteks autot) tule suhtes allatuult;
  • maatule korral liigu nagu soos – järgmist sammu astudes ole kindel, et ei vaju läbi pinnase;
  • ladvaleeki kohates hoia sellest võimalikult kaugele.

Esmakustutusvahendite kasutamine

Kui olete avastanud tulekahju, siis enne igasugust tegutsemist tuleb kindlaks määrata tuule suund. Tulekahju suhtes ei tohi viibida allatuult.

Erinevate metsatulekahju liikide puhul erinevad ka nende kustutamiseks kasutatavad kustutusmeetodid.

Pinnatule korral on lihtsaimaks ja kättesaadavaimaks esmaseks vahendiks puuoksad. Murra või raiu umbes enda pikkune võimalikult tihe oks (sobilikum okaspuu). Kustuta tuld seda lämmatades, liikudes mööda tulejoont ja tehes pühkimisliigutusi piki tulejoont, suunaga põlenguala keskpunkti poole. Ära vehi ega nö “materda” tuld – nii annad sa tulele hapnikku juurde ning raskendad sellega kustutustöid, samas väsitad ennast.

Käepärastest kodusleiduvatest vahenditest (näiteks kulupõlengu korral) võib kasutada veel raudreha, labidat. Vee kasutamise võimalusel võiks teiste võimalike majapidamises leiduvate anumate seast valida kastekannu, mille abil on võimalik tulemuslikumalt ning ökonoomsemalt vett kasutada.

Maatule korral on vaja kustutamiseks rohkelt vett. Et kustutusvesi kiiremini tulekoldeni jõuaks, on vaja tulekolle lahti kaevata.

Ladvatule korral ära püüa esmaste kustutusvahenditega kahjutule vastu astuda, vaid jookse võimalikult kiiresti ohutusse kaugusesse.

Kui oled tulelõksus

Kui sa ei suuda tule eest ära joosta, siis püüa peita ennast tiiki, lompi või muusse veekogusse või jahuta pead ja ülakeha märgade riietega;

Kui veekogu ei ole ümbruses:

  • otsi maastikul või metsas varjuline koobas;
  • varju kivide (kaljud, kivihunnikud jne) taha;
  • heida pikali ja kata oma keha märgade riietega või pinnasega (muld).

Kui ei jätku enam värsket õhku (oled ümbritsetud vingu ja suitsuga), siis heida pikali ning kaitse oma kopse kõrvetava kuumuse eest. Võimalusel pane märg riie suu ette, et jahutada ja puhastada sissehingatavat õhku.

Pärast tulekahju

Ära unusta abistada oma naabreid ja teisi inimesi, kes võivad vajada erilist hoolt ja abi – invaliidid, eakad jt piiratud teovõimega inimesed.

Osuta vigastatuile esmaabi (põletushaavad, vingumürgitus jne).

Ole ettevaatlik, kui kõnnid põlenud maastikul või metsas. Kuumad kohad pinnases võivad uuesti süttida.

Esmalt kontrolli hoonete pööninguid ja katusepindu. Kui leiad sädemeid või hõõguvaid tükke, kustuta need viivitamatult. Hiljem otsi läbi kõik ruumid ning süttimisohtlikud kohad, et veenduda tuleohu puudumises.

Teavita asjaosalisi hävinenud või riknenud asjadest. Kahjustustest teata nii ruttu kui võimalik oma kindlustusfirmale ja kohalikule omavalitsusele. Hiljem on reaalse kahju ulatust raskem tõestada. Muinsuskaitse all olevate majade omanikud peavad kahjustustest teavitama ka

PEA MEELES!

  • Metsas tee lõket vaid selleks ette nähtud tähistatud kohas või omaniku loal.
  • Enne lõkke tegemist uuri kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla   lõkke tegemine keelatud või on määratud, mida lõkkes põletada tohib.
  • Lõke tee selleks ettevalmistatud mittepõlevale alusele või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttivale pinnasele nii, et see ei kujuta ohtu hoonetele, puuriidale, metsale või näiteks turbapinnasele.
  • Lõkkeaseme või grilli ümbrus hoia poole meetri ulatuses puhast süttivast materjalist, et lahtine leek, kõrge temperatuur või sädemed seda ei süütaks. Piira lõkkekoht kivide või pinnasevalliga.

Lõket (üle 1m) tohib teha ehitistest (majad, kuurid jne.) ja põlevmaterjali hoiukohtadest (puuriidad, lauavirnad jne.) vähemalt 15 meetri kaugusel ja metsast 20 meetri kaugusel.

  • Tule tegemisel jälgi tuule suunda, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule või muule kergesti süttivale materjalile. Kui selline oht on olemas, tee lõket, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis.
  • Kasta enne tule tegemist kuiv lõkkekoht ja selle ümbrus veega märjaks.
  • Lahtist tuld ära jäta kunagi järelevalveta, lase sel lõpuni põleda, kustuta veega või summuta näiteks liivaga. Lõkke tegemisel tuleb käeulatusse varuda 6-kg tulekustuti, mida võib asendada veeämber (vähemalt 10 l vett). Peale põletamist tuleb lõkkease uuesti süttimise vältimiseks hoolikalt kustutada.
  • Avaliku lõkke tegemine tuleb kooskõlastada Päästeameti kohaliku päästekeskusega.

 

 

Kino maale