Kambjalane Endla Langel, kes eelmise aasta eelviimasel päeval tähistas oma sajandat sünnipäeva, on elupõline õpetaja, keda tänini austavad tänutundes nii kunagised õpilased kui teised kaasteelised.

Endla Langel ja Facebook

Kui paluda Endla Langelit tundvatel inimestel teda iseloomustada ainult ühe sõnaga, siis ilmselt kõige enam viidataks tema uudishimulikule loomusele – raugematule huvile maailma ja seal toimunu või toimuva vastu. Vanakooli esindajana on Endla Langel jäänud raamatuusku inimeseks, kelle jaoks lugemine on ka praegu ennekõike vaimuteritamine ja enesearendamine, mitte pelgalt meelelahutus. Vähem kui kümnendi eest toimunud maakondlikul lugemisaasta tunnustamisüritusel kuulus Endla Langel kuldlugeja tiitli pälvinute sekka.

Kuvatõmmis Tartu Postimehest – Endla Langel ja Kambja koguduse õpetaja Andrus Mõttus. Foto: Sille Annuk

Ehkki Endla Langel tegi ilmselt teadliku valiku, kui jättis veebimaailma ja sotsiaalmeedia teiste avastada ja vallutada, võib veebist tema enda kohta nii mõndagi iseloomulikku või ilmestavat leida. Näiteks sai ta mõne aasta eest elutööpreemia eakate festivali 60+ konkursil „Aastad täis sära ja väärikust” ning seisis Tallinna Salme kultuurikeskuse laval koos samasse staatusesse tõstetud Kihnu Virvega. Kui endises Kambja vallas hakati 1999. aastal välja andma teenetemärki, valis vallavolikogu Endla Langeli esimeseks austatavaks.

TEENEKAD: Endla Langel (paremal) ja Kihnu Virve eakate festivalil.
Foto: Peeter Langovits (Postimees)

Kõigile ja kõikjal kättesaadavat veebivaramut aitavad rikastavad ka kambjalase Endla Langeli kogutud kodu- ja kultuuriloolised materjalid.

Meie elupõlise koolmeistri poolt on Facebook küll avastamata, kuid sealsetel kontoomanikel on olnud Endla Langeli kohta nii mõndagi head öelda või jagada.

Endla Langeli juubelisünnipäeva eelsel reedel võis Vikerraadio keskpäevasest saatest kuulda, kuidas kartulikasvatuse edendajana tuntuks saanud teadlane Viive Rosenberg kasutas ülivõrdes väljendeid, kui ta kõneles hingestatult oma kooliaegsest eesti keele õpetajast. Kambja kooli vilistlane meenutas nii raadioeetris kui hiljem Facebooki postituses, et alles mõne kuu eest oli tal oma austatud õpetajaga tore suvine kohtumine. Üheskoos võeti ette ka sõit Endla Langeli omaaegse kolleegi Melli Rätsepa Udusaare tallu, kus praegu toimetab tema tütar. „Meid hämmastas õpetaja Endla uudishimu ümbritseva vastu – uuris taimi aias ja rohelisi konni tiigis,” vahendab Viive Rosenberg ühe toreda suvepäeva muljeid. „Ta on imeline inimene, luges meile peast Puškinit ja Jaigi pikki võrukeelseid luuletusi.”

Paljude Kambja taustaga Facebooki kasutajate kontodel elavnes siblimine, kui ajaleht Postimees paiskas läinud aasta lõpupäeval veebi reporter Kelly Kukini artikli „Saja-aastane Endla Langel läks oma sünnipäevapeole jalgsi”. Meeleolukat, kuid samas faktiküllast kajastust on Facebooki kaudu jagatud 357 korral. Väärikas eas koolmeistri toimekus ja klaar jutt pälvisid tähelepanu ning pääsesid mõjule ka üleüldises aastalõpumeeleolus.

Ka vilistlane Velda Laanesaar-Purin tegi Endla Langeli saja aasta juubeli puhul Facebooki mitmeid südamlikke postitusi. Läbi elu tervishoiutöötajana leiba teeninu, kel on ilmunud ka üks luulekogu, mõtiskles: „Sinu puhas eesti keel, mida Sa meile oled õpetanud, jääb igaveseks püsima tänu sellele, et Sa oled olnud väga järjekindel, väärikas ja hea Õpetaja.”

Kui oma tööaastatel hoolitses Endla Langel sadade õpilaste korraliku emakeeleoskuse eest, siis praegu on ta nõudlik ka enda vastu ning püüab olla kursis eesti keele reeglistikus toimuvate muudatustega. Iga aasta emakeelepäeval, kui Vikerraadio korraldab e-etteütluse, on selle kirjutajate seas ka Kambja auväärne õpetaja. Tammsaarelikus stiilis klassikalised etteütluselaused Endla Langelile muret ei valmista, kuid mõningast ebakindlust võivad tekitada isevärki uudissõnad või üha vabameelsemaks muutuv keelereeglistik. Kindlasti on selline väljakutse mõnus ja õpetlik vaimuvirgutus.

Endla Langel ligi 93-aastasena Kambja kooli õpilaste matkajuhiks.

Õpetaja jääb õpetajaks

Suure algustähega kirjutatud sõna Õpetaja ongi ilmselt see kõige õigem, millega saab nii jäädvustada kui esile tuua Endla Langeli lootusrikast pühendumist Kambja kandi noorte hingede harimisel ja kujundamisel. Temast sai Kambjas koolmeister 1944. aasta hilissügisel, kui sõjamüra oli juba veidi kaugenenud. Tartu Õpetajate Seminari haridusega noor õpetaja alustas oma tööteed aga 1941. aastal Ahja algkoolis, 1944. aastal oli ta mõned kuud ametis ka Voore algkoolis.

Õpetajaametist ja sellega Kambjas kaasnevast sai Endla Langeli kirgas elutöö, kuid Ahja kinkis talle kogu eluks ühe lemmikraamatu – Friedebert Tuglase „Väikese Illimari”.

Kambja koolis õpetas Endla Langel eesti keelt ja kunstiõpetust ning oli õppealajuhataja, kuid pikkade aastate jooksul oli tal asja ka mitmete muude ainete tundidesse. Koolmeistriametisse jäi Endla Langel 1983. aasta sügiseni.

Oma õpetajat sajandal sünnipäeval õnnitledes tunnistas tema esimeste õpilaste hulka kuuluv Milvi Põkk, et kui ta oli kodus kurtnud, et kardab uut noort õpetajat, siis oli ema lohutanud, et ega õpetaja Langel ei ole kuri, vaid nõudlik.

Oma hinges ja hingelt on Endla Langel õpetaja tänaseni. Hea võimaluse selleks on andnud talle ka raamatukogu kirjandus- ja kultuurilooring. Sellele seltskonnale on ta loenguid pidanud ligi viiskümmend aastat. Viimati kohtuti loengutunnis Endla Langeli sajanda eluaasta hakul, kui ühiselt võeti vaatluse alla Eduard Viiralti elu ja looming.

TOIVO ÄRTIS

Kino maale

Kommenteeri: