Kohtumine vilistlasega

314
Gendra-Marleen Aasmaa selja taga näeb nii rahvusvahelise kooli hooneid kui Norrale iseloomulikke fjorde. Foto erakogust

Juhtub harva, et „päästja koolikella“ järel ei tormatagi klassist välja vahetundi. Nii põnevaks osutus Kambja kooli 9. klassi õppurite kohtumine kooli vilistlase, neist paar aastat vanema Gendra-Marleen Aasmaaga, kes vahetusõpilasena Norrast rahvusvahelisest koolist jõulupuhkusele tuli.

Vahetusõpilaste programmiga tegelevaid United World Colleges`eid on maailmas 18, neist üks asub Norra läänerannikul kesk fjorde. Koolide missiooniks on ühendada hariduse kaudu erineva kultuuritaustaga noori rahu ja jätkusuutliku keskkonna nimel. Kuna Norra kooli partner on Norra Punane Rist, on mitmed projektid seotud abistamise ja vabatahtlikkusega. Rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava sisaldab kaheaastast kursust, milles põhiainete kõrval on oluline koht ka valikutel. Gendra tegeleb esmaabiõppe, maalimise ja sukeldumisega (üks valikutest pidi tingimata olema liikumisega seotud). Kõige erinevamaks pidas neiu kirjanduse õppimist, kus teose analüüsi asemel tegeldakse väga palju lausete süvauurimisega. Loomulikult õpitakse ka norra keelt, seda on kolm tundi nädalas. Elatakse kooli juures erinevates majades mitmekesi ühes toas. Kord kuus sõidetakse nädalavahetuseks oma vahetusperesse.

Õpilasvahetusprogramm pole Gendrale võõras. Põhikooli ajal elas tema kodus ja käis meil vahel koolis külas Saksa neiu Hanna, kes nüüd Berliinis õpib. Praegu võib aga Tartusse sõitvas bussis kohata nende kodus elavat Jaapani neiut, kes on Miina Härma gümnaasiumi õpilane.

Gendra-Marleen Aasmaa (vasakult teine) koolisõbrad Maldiividelt, Norrast, Ida-Timorist ja Mauritiuselt.

Põhikooliga võrreldes märksa enesekindlama noore inimesena – üks noormees mainis, et selle tõttu ei tundnud ta Gendrat esmapilgul äragi – kirjeldas neiu oma kandideerimisperioodi, tutvustas kooli ning rääkis igapäevaelu rõõmudest-muredest. Kandideerimisperiood on pikk: kestab septembrist veebruarini ja sisaldab sooviavaldust, stipendiumi taotlemist, esseed, suurepärast hinnetelehte, soovituskirja ja meeldejäävat esinemist intervjuul. Maailmas on 115 riigil oma rahvuskomitee, kes kõige sobivamad noored välja valib.

Kohtumisel rõhutas Gendra Kambja noortele korduvalt, kui oluline on julgus, avatus ja ettevõtlikkus, mis su eesmärgini viivad. Kõik inimesed ju pabistavad enne olulist kohtumist, aga seda ei tasu üle tähtsustada. Et saada valituks, ei pea tingimata olema pealinna eliitgümnaasiumi õpilane. Ka küpsetamisoskus võib olla üks sinu positiivsetest näitajatest CV-s. Üllatuseks oli, et pealtnäha tagasihoidlik neiu tegutses juba põhikooli viimases astmes väga sihikindlalt. Eesmärgiks oli tegutseda, proovida, osa võtta, õppida, aidata. Kui talle õpetajana soovituskirja koostasin, kogunes tehtut üsna palju: Gendra loovtööks oli kooliviktoriini organiseerimine, ta tegeles heategevusega, kirjutas loovtekste, etles, õppis loodusaineid TÜ teaduskoolis, käis muusikakoolis, tegeles vahetusõpilasega, jõudis hästi õppida, olla positiivne ja rõõmsameelne.

Noortele kuulajatele meeldis, et sellisest õppimisvõimalusest ja oma karjääri planeerimisest rääkis just omaealine – ilustamata ja otsekoheselt. Sellest, kuidas rahvusvaheline kool võib olla elus suureks hüppelauaks, aga ka pidevast seltskonnast, kus omaetteolekuks suurt võimalust polegi. Sellest, et sa võid õppida kõike, kui ainult tahad ja selle nimel vaeva näed.

TIINA TIIDEBERG,
Kambja kooli õpetaja

Kino maale

Kommenteeri: