200 aastat Carl Eduard Hasselblatti sünnist

156
Carl Eduard Hasselblatt

19. aprillil kell 11.00 mälestatakse Kambja kirikus Carl Eduard Hasselblatti, esitletakse brošüüri tema eluloost ning süüdatakse küünal tema haual. Sõna saavad Hasselblatti lapselapse lapselapsed, sh mitu arstiteaduse professorit ja kirikuõpetaja Matthias Hasselblatt, kes peab praegu esiisade ametit kümnendat põlve järjest.

Kõik planeeritu toimub muidugi juhul, kui sel ajal on kogunemised juba lubatud; vastasel juhul lükkub ettevõtmine edasi.

Carl Eduard Hasselblatt sündis 23. aprillil (vana kalendri järgi 11. aprillil) Viru-Nigula kirikuõpetaja suures peres. Ta õppis Tallinna gümnaasiumis ja Tartu ülikoolis. Tudengina jättis ta olulise jälje ülikooli ellu Teoloogilise Ühingu asutajana, ent veelgi enam duellipidamise kohustuse lõpetajana. Nimelt oli ta eestvedajaks pikas diskussioonis, mille tulemusena murti raudne tava, mille kohaselt ei võinud korporant keelduda duellile minemisest, kui talle väljakutse esitati. Edaspidi võis tüliküsimusi lahendada ka aukohtu teel.

Pärast praktikat Keila kirikus sai Hasselblatt kutse tulla Kambja koguduse õpetajaks. Siinse rahva teenimisele pühendas ta oma elust 43 aastat. Kambjasse on ta ka maetud.

Ametivendade hinnangul pidas Hasselblatt vägevaid pihikõnesid, mis puudutasid kuulajate südameid ja juhtisid patukahetsusele. Nähtavasti samamoodi mõjusid need ka kõnelejale endale, sest kogu vägevuse juures suutis ta säilitada alandliku meele.

Palju tähelepanu pööras Hasselblatt pedagoogilisele tööle. Kambja kihelkonna 13 kooli said tema ametiajal peaaegu kõik uuesti ehitatud. Kihelkonnakooli pidas ta esialgu ise oma kodus. Uuesti äratas ta ellu Kambja laulukoori, kes osales ka 1869. aasta üldlaulupeol. Hasselblatt pidas laulupeol tulise kõne eesti rahva kiituseks.

Hasselblatti seletustega Lutheri katekismus ehk „Hasselblatti katekismus“ võeti kasutusele koolides ja leeritundides kõigis kogudustes Tartust ja Võrtsjärvest kuni Läti ja Vene piirini. Lisaks koostas ta kõnede kogumikud ristimiste ja matuste puhuks, abimaterjaliks köstritele, koolmeistritele ja vöörmündritele, kes neid talitusi sageli pidasid. Lisaks avaldas ta trükis jutlusi ja mitmesugust muud vaimulikku kirjandust. 22 aastat oli Eduard Hasselblatt praosti ametis. Muuhulgas viis ta Otepääl läbi Jakob Hurda ametisseseadmise ehk introduktsiooni.

Tänaseni silmaga nähtav jälg Hasselblatti tegevusest Kambjas on kiriku altaripoolne juurdeehitus, see maakividest ristlööv, mis Kambja kirikust ühe Lõuna-Eesti suurema maakiriku tegi. Eks oli ka põhjust – pühapäevane kogudus kasvas jõudsalt. Koos juurdeehitusega sai kirik ka uue rõdu, oreli, kantsli, kaks uut kroonlühtrit ja kaks tornikella. Uue altarimaali nägi Hasselblatt ära oma elu viimastel nädalatel.

Kui 1889. aasta kolmainupüha hommikul oli pere kohvilauas koos, oli pereisa veel puudu. Kuna Eduard Hasselblatt kannatas unetuse all, olid pereliikmed rõõmsad, kui ta pühapäeva hommikul kauemaks voodisse jäi. Kui jumalateenistuse aeg hakkas lähenema, mindi siiski äratama. Selgus, et 69-aastane õpetaja oli ajast igavikku jõudnud…

KRISTJAN LUHAMETS

Kino maale

Kommenteeri: