Varga peletamine algab oma vara kaitsest

107

Tänavu on politsei Kambja valla territooriumil registreerinud poolsada varavastast süütegu. Hiljaaegu laekus vastavasisuline teade sellest piirkonnas, kui pikanäpumehed olid sisse murdnud ühte kauplusesse. Selle ja kõigi teiste varavastaste süütegude lahendamiseks ning asjaolude selgitamiseks teeb politsei aktiivset tööd, kuna aga varga peletamine algab siiski oma vara kaitsest, kordame üle mõned mõtted, kuidas inimesed end ja oma asju paremini hoida ja kõrvaliste eest kaitsta saaks.

Politseistatistika näitab, et enim vargusi pannakse toime reedest pühapäevani, kui inimesed viibivad kodust eemal. Sestap soovitab politsei kodust lahkudes hoida elumajade ja kõrvalhoonete uksed ja aknad lukus, seejuures oleks mõistlik vanad lukusüsteemid vahetada kaasaegsemate ja turvalisemate vastu. Lukud ja uksed ei pruugi küll alati kurikaela takistada, aga ka korraliku luku või tugevate uste lõhkumine pikendab ja raskendab kurikaela eesmärgini jõudmist.

Samuti saab eramajade juurde paigaldada liikumisanduriga valgustid, mis vargal tegutsemise ebasoodsaks muudavad. Vastavalt võimalustele võiks mõelda ka valvekaamerate paigaldamisele või neljajalgse valvuri peale, kes majaümbrusel silma peal hoides ja kurjalt haukudes võõrad eemale peletaks. Kaamerate paigaldamisel peab aga olema teadlik, kuhu ja mida need vaatama suunata. Kel endal sest oskusest vajaka jääb, siis andmekaitse inspektsiooni kodulehelt saab vajalikke teadmisi ning nõuandeid.

Kaamerasilma kõrval on üheks tõhusamaks viisiks oma vara kaitsel ka naabrivalve – kus tegijaid, seal nägijaid. Ühelt poolt peletavad kõrvalised inimesed oma kohaloluga vargad eemale, teisalt on nad pärast toimunud vargusi politseile tunnistajateks, kellelt tihti edasiseks uurimiseks kaalukaid juhtlõngu saadakse. Mõne kahtlase isiku tundemärgid, sõiduki kirjeldus või suisa registreerimisnumbri ülesvõte võib saada hiljem kohtus oluliseks tõendiks kurjategija süüdimõistmisel. Sestap soovitame moodustada tõhusalt töötavaid naabrivalvepiirkondi, et olla üksteisele abiks nii vara kui ka kodu hoidmisel. Praegu on näiteks Kambja vallas registreeritud juba üheksa naabrivalve sektorit.

Tähelepanelikud peavad olema ka korrusmajades elavad inimesed, sest hoolimata arvukatest naabritest ei tea kunagi päris lõpuni, kas parasjagu korrusmaja trepikojas askeldav inimene on kohalik või kurjade kavatsustega pahalane. Nii tuleb korrusmajadeski kõik väärtuslik esikust võõraste silmade alt ära viia või korraliku lukuga kinnitada. Kui kortermaja trepikojas ei ole näiteks fonolukku, kaaluge koos teiste majaelanikega selle paigaldamist – esialgu üsna kulukas väljaminek võib hoopis parimaks kindlustuseks kujuneda.

Kõik, mis kallis, see silma alt ära. Taoline reegel kehtib eriti aiatehnika, tööriistade, aga ka õuele jäetud jalgrataste ja muu kohta. Õhtupimeduse saabudes ning kodust eemal olles tuleks need panna kohta, millel ees sama kindel lukk kui kodulgi. Kaaluda võiks hinnaliste esemete märgistamist, sest kui politsei varastatud esemed leiab, on teil suurem võimalus need kiiresti tagasi saada. Ühtlasi raskendab see kurjategijal varastatu edasi müümist.

Varguse ohvriks langemisel on väga oluline juhtunust politseile otsemaid teada anda – vaid tihedat koostööd tehes saab politsei pahategijad tuvastada ning neid tehtu eest karistada. Politseid tuleb teavitada ka juhtumitest, mille kahjud on väikesed. Selleks piisab, kui saadetakse näiteks süüteoavaldus politsei meiliaadressile louna@politsei.ee. Kohalike elanike tähelepanekud kahtlasest liikumisest, inimestest ja sõidukitest on oodatud kas piirkonnapolitseiniku telefonile või kiire abivajaduse korral häirekeskuse numbril 112.

Sageli tuleb ette, et mitme varguse taga on ühed ja samad inimesed ja mida rohkem politseil informatsiooni on, seda kiiremini saab vargad vastutusele võtta. Juhul kui avastate, et teie majja on sisse murtud, seal laamendatud ja tõenäoliselt ka midagi varastatud, siis ei tasu hakata sündmuskohal usinalt korda looma, vaid teavitada juhtunust kohe politseid. Koristama asudes võivad hävida mitmed olulised jäljed ja juhtlõngad, mille olemasolu politsei tööd hõlbustaks.

JÜRI NÕMM,
Kambja valla piirkonnapolitseinik
tel 5883 7299
e-post jyri.nomm@politsei.ee

Kino maale