Tartumaa loometalgud ehk #tartumaine ideede kiirendi tuleb taas

771
Tartumaa loometalgud. Foto: Timo Arbeiter

Vaatame läbi osalenud meeskonna kogemuse, kuidas loometalgute kaudu igaüks meist saab muuta oma kogukonda ja eluolu paremaks ning mida talgutel osalemine on andnud.

Tartumaa esimestel loometalgutel peaauhinna võitnud naiskond, kuhu kuuluvad Anneli Vetka ja Pille Laine Nõo vallast, Bianka Makoid ja Margot Semilarski Peipsiääre vallast, tutvusid üksteisega oktoobris Nõo põhikoolis toimunud üritusel. Bianka Makoid, Peipsiääre vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja selgitab: „Talgutele minemist sai võtta kui missiooni, aga ka kohustust, et võib-olla saab midagi kasulikku haridusvaldkonnas teha.“ Talgutele jõudsid ärksa meelega naised täiesti erinevaid radu pidi, neid ühendas soov aidata kaasa haridusvaldkonna arengule.

“Väljapakutud teema „Kooli(veebi)tunnid mitmekesisemaks“ oli väga lihtne – veebiõpetaja, kes võiks väikestes maakoolides puuduvat õpetajat asendada, ka näiteks venekeelses ja keelekümblusõppega koolis laste eesti keele oskust arendada,“ selgitab idee esitaja Bianka Makoid. Anneli Vetka, Nõo vallavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja täiendab: „Talgupäeva esimesel tunnil idee muutus ja hakkasime töötama mõttega „Digiõps“, mis on veebiplatvorm digikontakttundide pakkumiseks kvalifitseeritud aineõpetajate poolt.“
Peale talguid esitati idee edasi Ajujahi programmi, kus naiskond jõudsid 100 parima hulka.

Loometalgutel sündinud ideest on nelja kuuga jõutud juba nii kaugele, et naiskond tegeleb äriplaani koostamisega. Plaan on jõuda välja veebiplatvormini, mis koondab kvalifikatsiooninõuetele vastavad aineõpetajad. „Nii saab kiirelt leida asendusõpetaja kasvõi Eesti teisest otsast ja tunni saab anda ühele või mitmele erinevale grupile samaaegselt,“ selgitab Anneli Vetka.

Ja ei saa jätta märkimata ka seda, et loometalgud annavad mõnusa särina ja energialaksu üsna pikaks ajaks ning siis hakkavad igasugused asjad juhtuma.Margot Semilraski

Talgutele tulles ei teadnud naised, mida oodata ja tulid pisukese ärevustundega hinges. “Kõige üllatuslikum oligi see, et neli peaaegu võõrast inimest nii suurepäraselt kohe klappima hakkasid,” sõnas Pille Laine, kes on Nõo põhikooli õpetaja ja lisas: „Mulle meeldis, et loometalgutel oli mõnusalt töine ja lõbus õhkkond, kus mentorid lasid vabalt meie ideel lennata. Oluline on, et toetamine jätkub ning tänaseni abistatakse meid hea nõuga. See aitab hoida motivatsiooni ja annab teadmise, et miski, mis sünnib loometalgutel, ei ole ühekordne üritus, vaid peab saama ka lõplikult ellu rakendatud.“

Naiskond leidis, et loometalgud on väga põnev formaat, mis andis täiesti uue kogemuse. Ühiselt leiti, et loometalgud on vajalikud neile, kellel on tahtmine ning väiksemgi ideepoeg mingisuguse kogukondliku valupunkti lahendamiseks ja valmidus panustada oma aega ning ettevõtlikkust koos teistega. Margot Semilarski, Tartu Tamme kooli õpetaja toob välja, et mida kirjum on seltskond, seda põnevam on loomeprotsess ja seda jõudsamalt esitatud idee arenema hakkab. Pille Laine täiendab, et tuleb ka olla valmis selleks, kui algsest ideest midagi palju suuremat välja kujuneb.

Kaidi Randpõld
loometalgute korraldaja
Tartumaa omavalitsuste liidu arendusspetsialist

 

Kino maale
EelmineVIDEO: Uus Tõrvandi lasteaia- ja raamatukogumaja
JärgmineMida tuleb silmas pidada COVID-19 vastu vaktsineerima minnes?