Kasu nutikusest aianduses ja mesinduses

47

Eesti Põllumajandusmuuseum kogub andmeid aianduse ja mesinduse kohta nõukogude perioodi lõpul ning uue iseseisvusaja alguses, ligikaudu aastail 1970-2000. Valdkondade peensustest rohkem huvitavad meid ajastu iseärasused, mille kohta tänapäeval on teavet leida juba pisut raske. Kuidas hangiti, valmistati ja kohandati töövahendeid, müüdi või realiseeriti muul kombel oma saadusi, mida üldse sel ajal aianduse ja mesinduse juures oluliseks peeti? Esimene väike väljapanek laekunud materjalidest avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis tänavuse sügisnäituse raames 4. septembril. Saadud andmeid on kavas kasutada ka näitusel, mis on osaks Tartu Euroopa kultuuripealinnaks oleku programmist aastal 2024.

Pange kirja oma teadmised selle eesti rahva hakkamasaamist käsitleva huvitava ja olulise teema kohta! Soovi korral teeme teiega intervjuu.

Suunav küsimustik

Kirjeldage tulevaste põlvede jaoks mõnda aiandus- või mesindusalast probleemi, millele püüdsite ise lahendust leida (näiteks kärjeraamide traatimine – kas kasutasite ka elektrivoolu; mõnda varroatoosi raviks kasutatud võtet vms).

Kui olulised olid erinevad meetodid istikute, töövahendite jms hankimiseks (vabamüügilt kauplustest, EAMS-i kaudu, eraviisiliselt jne). Kirjeldage mõnda üleskerkinud probleemi ja selle lahendust.

Kas olete valmistanud keerulisemaid ja töömahukamaid abivahendeid aianduse või mesinduse jaoks? Näiteks kasvuhoone, vahapress, kahjurilõksud, aiatraktor vms. Kust saite materjalid, kas kasutasite palgatööjõudu, milliseid nutikaid lahendusi kasutasite?

Kuidas saite hakkama aiasaadusi ründavate taimehaiguste ja aiakahjuritega? Milliseid huvipakkuvaid võtteid ja preparaate kasutasite? Kas kasutasite kahjurite tõrjumiseks ka DDT-d ehk rahvakeeli dusti? Kas meisterdasite konkreetse töövahendi(d) tõrjetööde tegemiseks?

Millega arvestati piirdeaedade ja hekkide rajamisel (saadaolevad materjalid, nägusus, kaitstus pilkude eest, koduloomade liikumine, n.-ö kahejalgsed maasikakratid vms)? Kas teie aias oli bassein, välikamin jms?

Kas Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsi üritused olid kasulikud töövõtete õppimiseks? EAMS-i suvepäevad, näitus-seminarid jne.

Kas olete vahetanud seemneid, lillesibulaid vms posti teel? Kui see oli nõukogude ajal, siis kas hiljem vajadus selle järele vähenes?

Kas kasutasite oma pere vajadustest üle jäävate aiasaaduste müügiks ETKVL-i (Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariiklik Liit) varumiskontori teenust näiteks kartuli, õunte marjade jm turustamisel? Kuidas see toimus?

Kas müüsite ise oma aiasaadusi (turul, EAMS-i müügipunkti kaudu, ajalehekuulutuse, isiklike suhete kaudu, sh vahetuskaubana)? Kirjeldage mõnda sellega seotud mälestust.

Kas olete käinud müümas ka Leningradi turul? Millisel kümnendil seda varianti kasutasite? Kuidas hankisite transpordi ja kas koondasite mitme pere peale ühise kauba viimise Leningradi turule? Milliseid vahendeid kasutasite, et kaup talvel sõidu ajal ära ei külmuks?

Milline oli vastaja põhitöö, haridus ja elukoht?

Vastused palume saata aadressil kaarel.vissel@memu.ee või Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4, Ülenurme, Kambja vald, Tartumaa, 61714. Oodatud on ka fotod ja muu materjal. Küsimustik on näha ka aadressil maaelumuuseumid.ee/aiandusmesindus.

KAAREL VISSEL,
EPM koguhoidja-teadur

Kino maale