Kuuste koolipere kinkis saja-aastasele Eesti riigile sada isevalmistatud kuuseehet

1127

Kuuste kooli ja lasteaia õpetajad ning õpilased alustasid sügisel vahva projektiga: eesmärk oli meisterdada Kuuste kooli kuusele 100 ehet.

Miks just 100? 24. veebruaril 2018 sai Eesti Vabariik 100-aastaseks. Riigi juubeli tähistamine kestab aga 2020. aasta veebruarini. Kuuste kooli ja lasteaia pere ühendas selle puhul oma käed ning nii valmisid 100 südamega tehtud kuuseehet.

Taaskasutuse idee tuli Kuuste kooli sekretärilt Edda Lintsilt, kelle juhendamisel nii õpetajad kui ka õpilased meisterdama hakkasid. Esialgu tuli ajalehtedest lõigata paraja pikkusega ribad, mida sai rullida peenikesteks torudeks. Torude rullimine oli vaheldusrikas lõõgastushetk koolipäevale. Kui rullid olid valmis, sai hakata neist kujusid punuma. Valmisid erinevad ruumilised kujundid: kerad, kolmnurgad, viisnurgad, tähed.

Kuuseehted valmisid kiirelt ning 17. detsembril said projektis osalejad ja õpilased need kuusele riputada.

GERLY GURT,
õpetaja

Minu jaoks oli tegemist võimsa projektiga, mille eesmärgiks oli kinkida Eestile saja-aastaseks saamise puhul sada imekaunist isetehtud jõuluehet. Üllas eesmärk ühendas kõiki kooli töötajaid ning õpilasi, kuna meisterdati ja värviti üheskoos või oldi lihtsalt projekti käekäigust siiralt huvitatud.

Üheskoos imetleti jõulukuuske jõulupeol, kui võis näha vanapaberist valmistatud ehteid täies ilus. Usun, et nii mõnigi peoline vaatas tänavu kuusel rippuvaid jõuluehteid suurema huviga, kui ta seda varemalt teinud oli. Lisaks ühistöö arendamisele väärtustati projektiga ka taaskasutuse olulisust tänapäeva ületarbivas ühiskonnas.

Arvan, et ka järgmistel aastatel võiks koolides ja kodudes olla poest ostetud jõuluehete seas üha rohkem isetehtud jõuluehteid, mis rikastaks oma kauniduse ja omapäraga igat jõulupuud.

KRISTA ZIMM,
õpetaja

Oli huvitav osaleda sellises projektis. Meile endale oli ka meeldivaks üllatuseks lõpptulemus – see, mida kõike on võimalik ajalehest meisterdada. Väga omapärased ja ilusad kuuseehted said tehtud. Oleme nõus teinekordki sellistes projektides osalema.

MARICA NÕMMEMAA,
TIIA RISTISAAR,
OKSANA KRESTNIKOVA,
lasteaiaõpetajad

Mul on südamest hea meel, et minu algatus ehete tegemiseks kooli jõulukuusele võeti rõõmuga vastu. Alustasime oktoobri koolivaheajal ja lootsime valmistada vähemalt 100 ehet, aga jõudsime valmis lausa 126 kaunistust. 17. detsembri ennelõunasel tunnil sai meie kuusk kogu õpilaspere ja õpetajate ees uhke rüü selga. Oli imeline tunne vaadata isevalmistatud ehetes jõulukuuske. See oli meie juubeliaasta kingitus armsale Eestimaale. Vaata lisaks https://www.ev100.ee/.

EDDA LINTS,
kooli sekretär

Põnev ja huvitav taaskasutusprojekt, mille käigus tekkis mõnus jõulutunne. Kuusk ning saal said väga ilusaks ja efektseks.

TERJE KINK,
KAIRE PALUSOO,
ANNELI VESKI,
lasteaiaõpetajad

Kuuseehete tegemine oli huvitav ja lõbus. Neid tuli nii erinevaid ja kõik nägid väga ilusad välja.

TIIA,
8. klass

Oli väga tore neid teha ja asi oli seda väärt. Ajalehtedest pulkade tegemine oli väga tore, aga värvimine oli kõige toredam.

RETI NATALIE,
8. klass

Väga tore oli neid värvida ja ajalehest pulki teha. Mul on hea meel, et sain sellisest asjast osa võtta.

EVA-LOTTA,
9. klass

Ehete valmistamisel tuli ette olukordi, kus keerulisemad ehted ebaõnnestusid, aga siiski suutsime valmistada üle saja ehte, mis on päris uskumatu ja suur saavutus.

TRIINU,
8. klass

Oli keerukas, aga samas põnev midagi uut proovida ja oma võimeid proovile panna.

KERTU,
8. klass

Ettepanek projektis osaleda äratas huvi kohe alguses. Varem olin näinud ainult näidiseid ja tehnika tundus väga huvitav. Samal ajal küllaltki keeruline, kuna puudus igasugune ettekujutus, kuidas ajalehest kuuseehete meisterdamine käia võiks.

Võtsin nõuks kaasata ka oma klassi õpilased ja nii möödusid meil päris mitmed klassijuhataja tunnid ehteid meisterdades. Tööjaotus kujunes sujuvalt: poisid lõikasid ja valmistasid ette ajaleheribasid ning meie tüdrukutega keerutasime peenikesi torukesi, millest siis hakkasime kokku keerama kuuseehteid. Õnneks ei pidanud kõike ise välja mõtlema, sest oma nõu ning õpetussõnadega oli meile abiks ning juhendajaks projekti eestvedaja ja ellukutsuja Edda. Kui ehted olid valmis meisterdatud, siis hakkasime neid värvima. Iga pintslitõmbega võttis töö üha enam ilmet ja lõpptulemus sai väga vahva. Eriti uhked nägid ehted välja jõulupuul.

INGA KURGJÄRV,
õpetaja

Neid kaunistusi oli väga lahe teha ja see, et me tegime neid ajalehtedest, oli väga hea idee. Ehteid oli alguses raske teha ja neid pulki oli tüütu teha, aga lõpupoole harjusime ära. Pärast nägi kuusk nii ilus välja. Mina tegin enamasti kolmnurki ja värvisin ehteid. Kokkuvõttes oli see ettevõtmine väga lahe.

HANNA-LOORE,
7. klass

Alguses tundus ajalehtedest jõuluehete valmistamine suhteliselt lihtne. Kui ma nägin, millised ehted lõpuks välja nägema peaksid, ei tundunud nende valmistamine enam üldsegi lihtne. Kui me hakkasime neid torusid keerutama, millest hiljem oleksid pidanud valmima ehted, siis ma juba karjusin vaimselt. Kui hakkasime lõpuks ehteid tegema, siis alguses polnud üldse viga – aga tulemus, sellel tundus küll midagi viga olevat. Lõpuks saabus suur kergendus, kui hakkasime värvima – see oli ehete tegemise juures parim asi. Lõppude lõpuks polnud üldsegi väga halb.

ITI,
7. klass

Kuuse ehtimise mõte oli alguses lahe, aga kui ehteid tegema hakkasime, siis alguses oli veel lahe, aga lõpus hakkas tüütuks minema. Värvida ma ka eriti ei osanud.

MARTIN,
7. klass

Alguses tundus jõuluehete meisterdamine lahe. Kui tegema hakkasime, oli päris raske. Pidime ajalehti lõikama, siis andma õpetajale. Õpetaja keeras torusid ja tegi neist ehteid. Pärast värvisime ehted ära ja panime kuivama. See meisterdamine oli pühendatud Eesti sajandale sünnipäevale. Selleks tuli ehteid teha sada tükki. Kõik ehted pandi jõulukuusele.

TAURI,
7. klass

Kino maale
EelmineSoojusenergia tarbimine ja suured arved
JärgmineVõimsa kõlaga punkt Tammekese klubi tegusale aastale