Kambja vallavanem Kajar Lember esines ettekandega, milles selgitas, et  Kambja valla 2025. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne annab ülevaate valla finantsseisust, arengutest ja investeeringutest. Valla elanike arv kasvas aastaga 439 inimese võrra ning ulatus 2026. aasta alguseks 14 534 elanikuni. Haridusvaldkond moodustas jätkuvalt suurima osa valla kuludest – 73% põhitegevuse kuludest.

Aruande järgi oli valla eelarve kogumaht ligi 48,7 miljonit eurot. Põhitegevuse tulud olid 34,7 miljonit eurot ning põhitegevuse tulem ligi 3 miljonit eurot. Valla finantsseisu hinnatakse stabiilseks ning netovõlakoormus jäi seadusega lubatud piiridesse.

2025. aastal valmisid mitmed olulised objektid, sealhulgas Kambja kettagolfirada, Ülenurme gümnaasiumi parkla ja kergliiklustee, tänavavalgustuse projektid, Kambja järve veevõtukoht ning Aarike hooldekeskuse energialahendused. Jätkusid ka suuremad arendusprojektid, näiteks Tulesäde lasteaia ehitus, Tõrvandi keskusala arendus ja Ränirahnu tee rekonstrueerimine.

Haridusvõrgu areng jäi valla üheks peamiseks prioriteediks. Vallas tegutses kuus lasteaeda ja viis üldhariduskooli, kus õppis kokku ligi 3000 last ja noort. Samuti jätkati investeeringuid sotsiaalteenustesse, noorsootöösse, sporditaristusse ja kogukonnateenustesse.

Kaasettekandja revisjonikomisjoni esimees Urmas Kink kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu võttis otsuse vastu (20 poolt).

Otsuse eelnõu OE1-4/82

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette anda Kambja vallavalitsusele nõusolek võõrandada avaliku enampakkumise korras Kambja vallale kuuluv kaasomandiosa Külitse alevikus asuvast Ropka töökoja tootmis-büroohoonest. Võõrandatav osa on 213,6 m² suurune ning kinnistu ei ole vallale vajalik avalike ülesannete täitmiseks.

Enne võõrandamise otsustamist selgitati välja kinnisasja võimalik vajalikkus riigile, kuid riik huvi ei avaldanud. Kinnisasjale telliti eksperthinnang, mille kohaselt on vara turuväärtus 48 000 eurot ning sellest lähtutakse ka enampakkumise alghinna määramisel.

Eelnõu kohaselt toimub müük avaliku enampakkumise korras vastavalt Kambja valla vallavara valitsemise korrale. Samuti jääb vallavalitsusele õigus esmakordse enampakkumise nurjumisel määrata uus alghind.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann, kinnitas et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Volikogu võttis otsuse vastu (20 poolt).

Otsuse eelnõu OE1-4/76

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette omandada Kambja valla omandisse Soinaste külas asuv Tähe põik transpordimaa kinnistu koos sellel paiknevate rajatistega, sealhulgas tee, tänavavalgustuse ning sademevee torustikega. Kinnistu omandatakse avalikest huvidest lähtuvalt sümboolse hinnaga üks euro.

Tähe põik on rajatud vastavalt detailplaneeringule ning arendaja on täitnud kõik lepinguga võetud kohustused taristu väljaehitamisel. Vallale üleantaval kinnistul asuvad muu hulgas vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, elektri- ja sidetrassid ning sademeveesüsteemid.

Eelnõu kohaselt muutub Tähe põik pärast omandamist avaliku kasutusega teeks. Tehingu käigus kustutatakse varasemad servituudid ning seatakse Kambja valla kasuks uued kasutusõigused sademevee kraavide hooldamiseks ja korrashoiuks.

Kambja vallavalitsuse komisjon on kontrollinud transpordimaa ja rajatiste vastavust nõuetele ning teinud ettepaneku kinnistu omandamiseks. Eelnõuga volitatakse vallavanemat või tema esindajat sõlmima vajalikud lepingud ning kinnistu omandamisega seotud kulud tasub Kambja vald.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann, kinnitas et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Volikogu võttis otsuse vastu (20 poolt).

Otsuse eelnõu OE1-4/78

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette omandada Kambja valla omandisse Ülenurme alevikus asuv 22130 Tartu–Ülenurme tee T1 transpordimaa kinnistu. Katastriüksus pindalaga 216 m² omandatakse riigilt tasuta avalikest huvidest lähtuvalt.
Kinnistu piirneb varem vallale üle antud Tartu maantee kinnistuga ning tegemist on avalikes huvides vajaliku teega. Omandamise eesmärk on tagada piirkonna teedevõrgu korrashoid ning parandada elanike turvalisi ja mugavaid liikumisvõimalusi.
Eelnõu kohaselt volitatakse vallavanemat või tema esindajat sõlmima vajalikud omandamise ja asjaõigusega seotud lepingud. Kinnistu omandamisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub vald.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann, kinnitas et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Volikogu võttis otsuse vastu (20 poolt).

Otsuse eelnõu OE1-4/79

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette omandada Kambja valla omandisse Külitse alevikus paiknevad transpordimaa kinnistud, mida on vaja Külitse aleviku ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projekti elluviimiseks. Omandatavad maaüksused asuvad peamiselt Nurmenuku, Rukkilille, Sinilille, Pääsusilma ja Kullerkupu tänavate piirkonnas ning need omandatakse kokkuleppel hinnaga üks euro kinnistu kohta.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni projektiga rajatakse Külitse elamupiirkonda vajalik taristu ning torustikud läbivad ka eraomandis olevaid transpordimaa kinnistuid. Vallavalitsus on kinnistute omanikega pidanud läbirääkimisi ning tellinud vajalikud maamõõdutööd. Omanikud eelnõule ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitanud.

Eelnõu eesmärk on tagada piirkonna teedevõrgu korrashoid ning võimaldada avalikes huvides vajaliku vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamine. Lisaks parandab see elanike liikumisvõimalusi ja piirkonna tehnilist taristut tervikuna.

Eelnõuga volitatakse vallavanemat või tema esindajat sõlmima kinnistute omandamise ja asjaõiguslepingud ning kinnistute omandamisega seotud notaritasud ja riigilõivud tasub vald.

Omandatavad kinnistud

• Nurmenuku tänava lõik 8
• Nurmenuku tänava lõik 5
• Nurmenuku tänava lõik 9
• Kullerkupu tänava lõik 1
• Nurmenuku tänava lõik 12
• Kullerkupu tänava lõik 2
• Nurmenuku tänava lõik 4
• Nurmenuku tänava lõik 6
• Nurmenuku tänava lõik 7
• Nurmenuku tänava lõik 2
• Nurmenuku tänava lõik 3
• Rukkilille tänava lõik 1
• Nurmenuku tänava lõik 17
• Pääsusilma tänava lõik 1
• Nurmenuku tänava lõik 19
• Rukkilille tänava lõik 2
• Nurmenuku tänava lõik 13
• Nurmenuku tänava lõik 15
• Nurmenuku tänava lõik 11
• Nurmenuku tänava lõik 14
• Nurmenuku tänava lõik 10
• Sinilille tänava lõik 1
• Nurmenuku tänava lõik 16
• Sinilille tänava lõik 2

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann, kinnitas et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Volikogu võttis otsuse vastu (20 poolt).

Otsuse eelnõu OE1-4/77

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette omandada Kambja valla omandisse Õssu külas asuvad Remmelga tänava, Västriku tee, Pistriku jalgtee L2 ja Pistriku tee L1 transpordimaa kinnistud koos nende juurde kuuluva tänavavalgustuse ja sademeveetorustikega. Kõik kinnistud omandatakse kokkuleppel hinnaga üks euro.

Transpordimaa kinnistud on moodustatud kehtivate detailplaneeringute alusel ning vastavalt planeeringutele tuleb need üle anda kohalikule omavalitsusele. Vallavalitsuse komisjon kontrollis teede ja rajatiste vastavust nõuetele ning leidis, et taristu on välja ehitatud nõuetekohaselt.

Eelnõu eesmärk on tagada avalikes huvides vajalik teedevõrk ja taristu, parandada elanike liikumisvõimalusi ning korraldada piirkonna teede korrashoid. Kinnistutele on seatud ka vajalikud kasutusõigused vee- ja kanalisatsioonitaristu teenindamiseks AS Tartu Veevärgi kasuks.

Eelnõuga volitatakse vallavanemat või tema esindajat sõlmima kinnistute omandamise ja asjaõiguslepingud ning notaritasu ja riigilõivu tasub vald.

Omandatavad kinnistud

• Remmelga tänav
• Västriku tee
• Pistriku jalgtee L2
• Pistriku tee L1

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann, kinnitas et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Volikogu võttis otsuse vastu (20 poolt).

Otsuse eelnõu OE1-4/80

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette omandada Kambja valla omandisse Tõrvandi alevikus asuvad Kummeli tänava, Pärnaõie tänava ja Raudrohu tänava transpordimaa kinnistud koos nende juurde kuuluva teede, tänavavalgustuse ja sademeveetaristuga. Kõik kinnistud omandatakse kokkuleppel hinnaga üks euro.

Transpordimaa kinnistud on moodustatud Tara, Taraääre ja Aiaääre maaüksuste detailplaneeringu alusel ning vastavalt detailplaneeringule tuleb need üle anda kohalikule omavalitsusele. Kinnistutel paiknevad lisaks teedele ka vee-, kanalisatsiooni-, sademevee-, elektri-, side- ja gaasitrassid ning tänavavalgustus.

Kambja vallavalitsuse komisjon kontrollis transpordimaade ja rajatiste vastavust nõuetele ning tuvastas, et taristu on välja ehitatud detailplaneeringu kohaselt ja vastab kehtestatud nõuetele. Avalik huvi seisneb piirkonna teedevõrgu korrashoiu tagamises ning elanikele turvaliste ja mugavate liikumisvõimaluste loomises.

Eelnõuga volitatakse vallavanemat või tema esindajat sõlmima vajalikud omandamise ja asjaõiguslepingud ning kinnistute omandamisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub vald.

Omandatavad kinnistud

• Kummeli tänava lõik 1
• Kummeli tänava lõik 2
• Pärnaõie tänav L3
• Pärnaõie tänav L4
• Raudrohu tänava lõik 1
• Raudrohu tänava lõik 2
• Raudrohu tänava lõik 3
• Raudrohu tänava lõik 4

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann, kinnitas et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Volikogu võttis otsuse vastu (20 poolt).

Otsuse eelnõu OE1-4/81

Revisjonikomisjoni esimees Urmas Kink esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette võtta teadmiseks revisjonikomisjoni seisukoht kontrollülesande täitmise kohta, mille käigus hinnati Kambja Kultuur ja Spordi valduses oleva vallavara kasutamist, haldamist, inventeerimist ja mahakandmist ajavahemikul 01.01.2023 kuni kontrolli läbiviimiseni.

Kontrolli käigus hinnati muu hulgas kultuuri-, spordi- ja vabaajaobjektide ning matka- ja terviseradade haldamise korraldust, vastutuse jaotust ning vallavara kasutamise eesmärgipärasust. Revisjonikomisjon leidis, et vallavara kasutamine ja arvestus olid kontrollitud ulatuses korraldatud nõuetekohaselt ning kontrolli käigus ei ilmnenud vallavara mittesihipärast kasutamist ega õigusvastaseid toiminguid.

Komisjon tuvastas, et matka- ja terviseradade puhul ei toimunud vara üleandmist tavapärases tähenduses, kuid nende hoolduse ja haldamise vastutus anti kokkuleppeliselt üle Kambja Kultuur ja Spordile. Samuti leiti, et objektide korrashoiu ja haldamise dokumenteerimine toimib ning vajadusel kasutatakse pädevate spetsialistide teenuseid.

Revisjonikomisjon tõi välja, et hallatavate objektide suur hulk ja paiknemine eri piirkondades mõjutavad igapäevase halduse korraldust ning tegi vallavalitsusele ettepaneku koondada matka- ja terviseradade haldamise töökorraldus ühtsesse ülevaatesse ning hinnata, kas asutuse olemasolev inim- ja ajaressurss vastab tegelikule töömahule.

Volikogu võttis informatsiooni teadmiseks (20 poolt).

Otsuse eelnõu OE1-4/84

Ettekandja revisjonikomisjoni esimees Urmas Kink

Revisjonikomisjoni esimees Urmas Kink esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette võtta teadmiseks revisjonikomisjoni seisukoht kontrollülesande täitmise kohta, mille käigus hinnati Kambja vallavalitsuse 04.12.2025 korralduse nr 669 ja vallavanema 05.12.2025 käskkirja nr 13-1/65 õiguspärasust, põhjendatust ning vastavust hea halduse põhimõtetele. Kontroll keskendus vallavalitsuse juhtimisstruktuuri muutmisele ja abivallavanema ametikoha kaotamisega seotud asjaoludele.

Revisjonikomisjon leidis, et vallavalitsus tegutses formaalselt volikogu poolt delegeeritud pädevuse piires ning palgafondi piire ei ületatud. Samas hinnati, et abivallavanema ametikoha kaotamine ei olnud pelgalt tehniline muudatus, vaid sisuline juhtimisstruktuuri muutus, mille mõju ja põhjendusi oleks tulnud põhjalikumalt analüüsida ja dokumenteerida.

Komisjon märkis, et volikogu eelnõude kasutamine korralduse alusena ei olnud piisavalt selge ega vastanud täielikult hea halduse põhimõtetele. Samuti leiti, et otsuste ettevalmistamine toimus kiirustades ning õigusliku kontrolli ulatus ei olnud dokumentaalselt piisavalt tõendatud, kuigi formaalselt oli kontroll tagatud vallasekretäri kaudu.

Kontrolli käigus ei tuvastatud otseseid õigusnormide rikkumisi ega õigusvastast tegevust. Samas leidis revisjonikomisjon, et juhtimisstruktuuri muudatuste puhul tuleks edaspidi täpsemalt määratleda volikogu ja vallavalitsuse pädevusjaotus, dokumenteerida põhjalikumalt otsuste põhjendused ning tagada selgem õiguslik analüüs ja läbipaistvam menetlus.

Volikogu võttis informatsiooni teadmiseks (20 poolt).

Otsuse eelnõu OE1-4/83

Vallavanem Kajar Lember vastas arupärimisele, milles soovitakse Kambja vallavalitsuselt selgitusi 2025. ja 2026. aasta kaasava eelarve võiduideede elluviimise kohta. Küsimused puudutavad eelkõige Külitse külaseltsi võiduidee – multifunktsionaalse palliväljaku ja külakiige rajamise – tegelikku teostust, projekti maksumust, rahastamisallikaid ning seda, kas valminud lahendus vastab elanike poolt hääletatud ideele. Samuti soovitakse teada, kas projekti on plaanis algselt kavandatud kujul lõpule viia ning milliseid toetusi on Külitse külaseltsile eraldatud.

Lisaks küsitakse, kes kinnitas võiduidee muutmise ning kas avalikkust muudatustest teavitati. 2026. aasta kaasava eelarve osas soovitakse selgitusi Pangodi valgustusprojekti maksumuse, valgustuspostide asukohtade ning võimalike transpordiameti kooskõlastuste olemasolu kohta. Samuti tuntakse huvi, kuidas kasutatakse võimalikke ülejäävaid vahendeid juhul, kui projekti realiseerimisel jääb raha kasutamata.

Urmas Kingu arupärimine

Vallavanem Kajar Lember vastas arupärimisele, milles soovitakse Kambja vallavanemalt selgitusi Porijõe tee tavaliiklusele sulgemise, tee edasise kasutuse ning teehoiu rahastamise kohta. Küsimused puudutavad Porijõe tee sulgemise õiguslikke aluseid, sulgemise ajutist või püsivat iseloomu ning võimalust taastada tee kasutus sõiduautode liikluseks.

Arupärimises märgitakse, et Porijõe tee on jätkuvalt kantud transpordiameti teeregistrisse avaliku teena ning vald saab selle alusel riigilt kohalike teede hoolduseks toetust. Samuti tuuakse välja, et tee taasavamine võiks aidata leevendada Ülenurme piirkonna liikluskoormust, eelkõige Kaasiku tänava ja Tartu maantee suunal.

Lisaks soovitakse teada, kas vallavalitsus on hinnanud tee taasavamise võimalust, millised on võimalike hinnangute tulemused ning millistel põhjustel ei peeta tee taastamist võimalikuks või põhjendatuks. Samuti küsitakse, kas juhul kui tee kasutuse taastamist ei kavandata, on plaanis algatada tee kustutamine teeregistrist.

Arupärimises soovitakse ka ülevaadet aastatel 2022–2026 saadud teehoiu toetustest ning sellest, milliste tööde jaoks neid vahendeid kasutati.

Alar Arukuuse arupärimine

Abivallavanem Toomas Otsatalo vastas arupärimisele, milles soovitakse Kambja vallavalitsuselt selgitusi Porijõe silla projekteerimise õiguslike ja sisuliste aluste kohta. Küsimused puudutavad eelkõige seda, kuidas kavandatav sild seostub kehtiva Jõeveere kinnistu detailplaneeringuga ning millistel alustel on algatatud üksnes silla projekteerimine.

Arupärimises küsitakse, kas projekteeritav sild paikneb detailplaneeringus ette nähtud asukohas ning kas võimaliku asukohamuudatuse puhul on hinnatud projekteerimistingimuste või muu täiendava menetluse vajadust. Samuti soovitakse teada, millise otsuse või korralduse alusel projekteerimine telliti ning kui suur on projekteerimise maksumus.

Lisaks tuntakse huvi, kuidas on avalikkust ja asjassepuutuvaid isikuid kavandatavast lahendusest teavitatud. Arupärimises palutakse esitada ka kõik projekteerimisega seotud dokumendid, sealhulgas lähteülesanded, hankedokumendid, lepingud, projekteerimistingimused, eskiisid ja muud projektimaterjalid.

Alar Arukuuse arupärimine

Arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja vastas arupärimisele, milles soovitakse selgitusi Masso detailplaneeringu lähteseisukohtade pikendamise menetluse kohta. Küsimused puudutavad eelkõige seda, kas enne vallavalitsuse 7. mai 2026 korralduse nr 226 vastuvõtmist viidi läbi arengu- ja planeerimiskomisjoni poolt nõutud õiguslik analüüs ning kas kaaluti erinevaid võimalikke lahendusvariante.

Arupärimises viidatakse arengu- ja planeerimiskomisjoni 11. veebruari 2026 protokollile, mille kohaselt paluti vallavalitsusel koostada õiguslik hinnang Masso detailplaneeringu lähteseisukohtade pikendamise, kehtetuks muutumise ja uute lähteseisukohtade andmise võimalike tagajärgede kohta. Samuti soovitakse teada, kas komisjon arutas küsimust hiljem uuesti ning milliste dokumentide või analüüside alusel jõuti järeldusele, et lähteseisukohtade pikendamine on põhjendatud lahendus.

Lisaks küsitakse, kas vallavalitsus hindas lähteseisukohtade kehtetuks muutmise või uute lähteseisukohtade andmise võimalust ning kuidas erinevate lahenduste kaalumine dokumenteeriti. Arupärimises palutakse esitada ka kõik menetlusega seotud dokumendid, sealhulgas õiguslikud hinnangud, sisemised analüüsid ja korralduse ettevalmistamise materjalid.

Liis Rosina arupärimine

Vaheaeg 10 min

Arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Jaanus Kaldoja tegi ettekandes ülevaate komisjoni tööst.

Komisjoni töö keskendus peamiselt valla kasvavate asulate ruumilise arengu suunamisele, kuid olulisel kohal olid ka arengukava uuendamine, keskkonnaküsimused ning maavarade kasutamisega seotud menetlused.

Komisjoni töö aruanne

Volikogu võttis informatsiooni teadmiseks (18 poolt).

Haridus- ja sotsiaalkomisjoni esimees Sigrid Verev tegi ettekandes ülevaate komisjoni tööst.

Haridus- ja sotsiaalkomisjon keskendus aruandeperioodil eelkõige haridusasutuste arengudokumentidele, haridusvõrgu tulevikuvajaduste hindamisele ning volikogu pädevuses olevate haridus- ja sotsiaalvaldkonna eelnõude sisulisele läbivaatamisele. Komisjoni töö oli sisuline, rahumeelne ja koostööle suunatud.

Komisjoni tegevusaruaanne

Volikogu võttis informatsiooni teadmiseks (18 poolt).

Kultuuri- ja kogukonnakomisjoni esimees Peep Puis tegi ettekandes ülevaate komisjoni tööst.

2026. aasta esimesel poolaastal keskendus komisjon tunnustamisküsimustele, kogukondliku tegevuse toetamisele, kultuuri- ja spordivaldkonna arengute jälgimisele ning kogukonnakeskuste ja kerksuskeskuste teemade käsitlemisele. Komisjon on olnud aktiivne partner vallavalitsusele ettepanekute tegemisel ning erinevate kogukondlike algatuste toetamisel. Hea koostöö vallavalitsuse, kultuuri- ja kogukonnaspetsialisti ning hallatavate asutustega on aidanud kaasa sisukate arutelude ja põhjendatud otsuste tegemisele, et eesmärgina parendada kohalikku elukeskkonda ning mõjutada positiivselt Kambja valla arengut ning meie inimeste heaolu.

Komisjoni tegevusaruaanne

Volikogu võttis informatsiooni teadmiseks (18 poolt).

Majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann tegi ettekandes ülevaate komisjoni tööst.

2026. aasta esimesel poolaastal keskendus majanduskomisjon eelkõige Kambja valla eelarvele, investeeringute prioriseerimisele, taristu arendamisele ja maaomandamistele. Uue volikogu koosseisu tööperioodi üheks olulisemaks märksõnaks kujunes investeeringute mõju hindamine valla pikaajalisele finantsvõimekusele.

Olulisel kohal olid Külitse ÜVK projekt, kergliiklusteede arendamine, Tulesäde lasteaia valmimisega seotud küsimused, Jõeveere puhkeala arendamine ning haridusvõrgu tulevikku puudutavad arutelud.

Majanduskomisjon jätkab tööd eesmärgiga tagada Kambja valla tasakaalustatud areng, avalike vahendite otstarbekas kasutamine ning investeeringute läbimõeldud kavandamine, et tagada Kambja valla elanikele kvaliteetne ja jätkusuutlik elukeskkond.

Komisjoni tegevusaruaanne

Volikogu võttis informatsiooni teadmiseks (18 poolt).

Ettekandjad vallavanem Kajar Lember, abivallavanemad Maarja Astover ja Toomas Otsatalo

Volikogu võttis informatsiooni teadmiseks (17 poolt).