Vallavalitsuse finantsjuht Eve Jaanus esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette kinnitada Kambja valla 2024. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruanne, milles kajastuvad nii vallavalitsuse kui ka valla hallatavate asutuste ja tütarorganisatsioonide finantstulemused.

Aasta lõpu seisuga oli Kambja konsolideerimisgrupi varade maht 46,3 miljonit eurot, millest netovara moodustas 27,7 miljonit eurot. Tegevustulud ulatusid 33,9 miljoni euroni ning põhitegevuse tulemus jäi 2,9 miljoni euro juurde. Aasta lõpetati siiski -0,6 miljoni euro suuruse kogutulemiga, peamiselt investeeringute mahu suurenemise ja finantskulude kasvu tõttu.

2024. aasta jooksul tehti märkimisväärseid investeeringuid haridus- ja sotsiaalvaldkonda, rajati uusi kergliiklusteid, korrastati puhkealasid ning uuendati valla taristut. Hariduses avati uus Tõrvandi koolimaja ning alustati Tulesäde lasteaia ehitust. Sotsiaalhoolekandes jätkus hooldustegevuste arendamine SA Aarike Hooldekeskuses.

Investeerimistegevuse kogumaht ületas 9,4 miljonit eurot, samas kui põhitegevuse eelarve täitmine oli 97%. Finantseerimiseks võeti aasta jooksul uusi laene 10 miljoni euro ulatuses.

Majanduskomisjon võttis esitatud info teadmiseks.

Kaasettekandja revisjonikomisjoni esimees Urmas Kink kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (18 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 37 „Kambja valla 2024. aasta konsolideerimisgrupi majandusaasta aruande kinnitamine“

Finantsjuht Eve Jaanus esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette võtta laenu investeerimistegevuseks kuni 10 miljonit eurot kuni 180 kuuks tagasimaksmisega alates 1. jaanuarist 2027.

Valla 2025. a eelarves on ette nähtud laenuvahendite kasutamine investeeringute kulude katmiseks.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (19 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 38 „Laenu võtmine“

Vallasekretär Marina Lehismets esines ettekandega eelnõust, millega määratakse volikogu järgmise koosseisu liikmete arvuks 21.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse kohaselt peab volikogu määrama järgmise koosseisu liikmete arvu, mis peab olema paaritu arv ja sõltub valla elanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga. Kui elanikke on üle 10 000, peab volikogus olema vähemalt 21 liiget, üle 30 000 elaniku puhul vähemalt 25 liiget.

01.06.2025 seisuga elab Kambja vallas 14 267 inimest, mistõttu tuleb järgmisse volikogusse määrata vähemalt 21 liiget. Otsuse volikogu liikmete arvu kohta teeb volikogu ise ning see kuulub tema ainupädevusse.

Sarah-Triin Nõmmistu tegi ettepaneku kehtestada liikmete arvuks 23.

Eesimees kuulutas välja 5-minutilise vaheaja.

Muudatust ei tehta, seda ei näe ette ka põhimäärus.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (17 poolt, 1 vastu).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 39 „Volikogu liikmetearvu määramine järgmises koosseisus“

Vallasekretär Marina Lehismets esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette moodustada Kambja valla valimiskomisjon viieliikmelisena:

• vallasekretär Marina Lehismets – esimees
• Reet Kiuru
• Kristina Reigo
• Marlene Tammoja
• Kristiina Puistaja.

Asendusliikmeteks määrata:

• Rahel Tamm
• Ilve Kahro.

Otsus tugineb kohaliku omavalitsuse korralduse ja valimise seadustele ning vallasekretäri ettepanekule.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (15 poolt, 3 vastu)

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 40 „Kambja valla valimiskomisjoni moodustamine“

Vallasekretär Marina Lehismets esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette tunnistada kehtetuks Kambja vallavolikogu 25.09.2018 määrus nr 40 „Kambja valla korraldatava elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“.

2018. aastal vastu võetud määrus, millega sätestati kohaliku tee sõidetavuse tagamine kui elutähtis teenus, tunnistatakse kehtetuks. Uus regulatsioon võetakse vastu juuni istungil määrusega.

Uues määruses määratletakse elutähtsate teenustena kaugküte, veega varustamine, kanalisatsioon ning kohalike teede sõidetavus. Samuti sätestatakse hädaolukorrast teavitamise ja tegutsemise kord. Kuna volikogu delegeeris juba 2025. aasta mais hädaolukorra seadusest tulenevad ülesanded vallavalitsusele, muutub varasem regulatsioon kehtetuks.

Määruse vastuvõtmine ei too vallale otseseid lisakulusid; vajadusel kaetakse kulud vallaeelarvest või võimalike toetusmeetmete abil. Teiste valla õigusaktide muutmine pole vajalik.

Volikogu otsustas määruse kehtestada (18 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 määrus nr 8 „Määruse kehtetuks tunnistamine“
• Määruse eelnõu ME1-4/65 seletuskirjaga

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette säilitada kehtivad maamaksumäärad, piiritleda aastaseks tõusuks 20% ning anda koduomanikele 100-eurone soodustus, pidades silmas viimaste aastate kiiret hinnatõusu ja vajadust tasakaalu järele. Edasised otsused sõltuvad maade uushindamisest.

1. Maamaksumäärad

• Kehtivaid maksumäärasid ei muudeta:

  • Elamumaa ja õuemaa – 0,5%

  • Maatulundusmaa – 0,5%

  • Muud sihtotstarbed – 1,0%

Põhjendus: viimastel aastatel on maamaksud tõusnud juba märkimisväärselt. Näiteks elamumaade maksutõus on olnud 100% või rohkem, maatulundusmaadel 50–70%. Samuti võimaldavad kehtivad määrad vajadusel tulevikus tõsta makse ilma määrasid muutmata.

2. Maamaksu aastase tõusu piirmäär

2026. aastaks soovitatakse kehtestada 20% piirmäär.

Põhjendus:
Tõusud 2024 ja 2025 olid suured (vastavalt 10% ja 50%), mistõttu oleks edasine 20% mõõdukas ja põhjendatud. Võrdluseks: Tallinn on kehtestanud 10%, Tartu 50%.

3. Koduomaniku soodustus

• Ettepanek on kehtestada koduomaniku soodustuseks 100 eurot.

Põhjendus:
Kuna maamaks on elamumaadel kasvanud, aitab 100-eurone soodustus katta suurel osal koduomanikest kogu maksusumma. Kortermajades jaguneb soodustus korteriomanike vahel (nt 100 €/60 korterit = 1,6 € korteri kohta), mis ei kata täielikult maksu, kuid üldiselt maks enam ei tõuse. Tartu on kehtestanud kodusoodustuseks 500 €.

• Lisasoodustusi (nt pensionäridele, represseeritutele) ei kavandata taastada. Need rakenduksid ainult juhul, kui isik juba saab koduomaniku soodustust.

4. Tulevikuvaade

• 2026. aastal toimub uus maade korraline hindamine vastavalt maa hindamise seadusele.

• Uusi maksumäärade või soodustuste muudatusi kaalutakse pärast hindamistulemuste selgumist (aastatel 2026 või 2027).

5. Eelarveline mõju

• Ettepaneku kohaselt oleks 2026. aasta prognoositav maamaksutulu ca 555 853 eurot, sõltuvalt hinnangulistest kõrvalekalletest ±5%.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Volikogu otsustas määruse kehtestada (18 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 määrus nr 9 „Maamaksumäärade, maamaksu aastase suurenemise maksimaalse piirmäära ja kodualuse maa maksusoodustuse kehtestamine“
• Määruse eelnõu ME1-4/49 seletuskirjaga

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette kehtestada ühtlustatud koerte ja kasside pidamise eeskiri asendades seni paralleelselt kehtinud endise Kambja ja Ülenurme valla määrused. Uue määruse eesmärk on kaotada vastuolud ja täpsustada loomapidamise nõudeid kogu valla territooriumil.

Olulisemad muudatused ja täpsustused:

1. Kiibistamine: kohustus laieneb üle valla nii koertele kui kassidele, varasemalt kehtis ainult osaliselt.

2. Avalikes kohtades viibimine:

   • Looma ei tohi viia vallale kuuluvatesse avalikesse siseruumidesse ja territooriumidele (nt koolid, spordiväljakud) ilma valdaja loata.

   • Koer peab avalikus ruumis olema lõastatud ja vajadusel suukorviga, et tagada ohutus.

3. Ühistranspordi kasutamine: määrusesse lisatakse konkreetne viide seaduses sätestatud nõuetele, sealhulgas vajadus koera või kassi vedamisel tagada kaasreisijate ja juhi turvalisus.

4. Kaubanduslik loomapidamine: lisatakse viide EL määrusele, mille järgi tuleb kaubandusliku eesmärgiga loomapidajad kanda registrisse e-PRIA keskkonnas. Tavapäraseid lemmikloomaomanikke see ei puuduta.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu otsustas määruse kehtestada (15 poolt, 3 erapooletut).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 määrus nr 10 „Koerte ja kasside pidamise eeskiri“
• Määruse eelnõu ME1-4/50 seletuskirjaga

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette anda nõusolek vallavalitsusel võõrandada avaliku enampakkumise korras Kambja vallale kuuluv Tartu maakonnas Kambja vallas Räni alevikus asuv Kristalli 2 hoonestatud kinnistu (4717 m², registriosa nr 4200404, katastritunnus 28301:001:1764).

Tegemist on elamumaaga, mis ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega kohaliku võimu teostamiseks.

Enne müügiotsust tehti kindlaks, et riigil puudub huvi kinnisasja suhtes ning telliti eksperthinnang, mille kohaselt on kinnistu turuväärtus 238 000 eurot. See summa määratakse esmakordse enampakkumise alghinnaks.

Kinnistu müük toimub vastavalt vallavara valitsemise korrale, mille järgi on vallavalitsusel pädevus korraldada müüki ning vajadusel määrata uued tingimused järgmisteks enampakkumisteks, kui esmane enampakkumine peaks nurjuma.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (17 poolt, 1 erapooletu).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 41 „Nõusoleku andmine kinnisvara võõrandamiseks“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega, milles selgitas, et Kambja vallavalitsus soovib korraldada avatud riigihanke bussitransporditeenuse tellimiseks Kambja valla haridusasutustele õppeaastateks 2025/2026 ja 2026/2027, kuna senised lepingud lõpevad 31.08.2025. Hange jagatakse neljaks osaks vastavalt busside suurusele ning tulemuseks sõlmitakse raamleping mitme pakkujaga ajavahemikuks 01.09.2025–31.08.2027. Hanke eeldatav maksumus on 150 000 eurot ilma käibemaksuta.

Majanduskomisjon võttis esitatud info teadmiseks.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (17 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 42 „Loa andmine riigihanke korraldamiseks“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, milles vallavalitsus taotleb vallavolikogult luba osaleda Tõrvandi keskusala I etapi väliala rajamise projektiga Tartu linnapiirkonna innovatiivsete digi- ja rohelahenduste kasutusele võtmise rahastusmeetmes. Projekt viiakse ellu aastatel 2025–2026 ning sellega kaasneb omafinantseering 272 464 eurot, millest 200 000 eurot on kavandatud 2025. aasta eelarvesse ja 72 464 eurot 2026. aasta eelarvesse. Kuna projektiga võetakse kohustusi üle eelarveaasta, vajab vallavalitsus volikogu otsust omafinantseeringu tõendamiseks.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas, et komisjon toetas ühehäälselt eelnõud ja selle suunamist volikokku.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (18 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 43 „Loa andmine meetmes „Tartu linnapiirkonna innovatiivsete digi-ja rohelahenduste kasutusele võtmine“ osalemiseks“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette seada Kambja valla kasuks tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõiguse Räni alevikus asuvale riigile kuuluvale Liiva kinnistule (katastritunnus 94901:005:1597, pindala 4011 m²). Kasutusõigus võimaldab sademeveetorustiku ja juurdepääsutee ehitamist, omamist ja avalikku kasutamist vastavalt kehtivatele projektidele. Kokkulepe sisaldab mõlemapoolseid kohustusi: vald kohustub teavitama omanikku töödest ning vältima kahjustusi, maaomanik ei tohi takistada kasutusõiguse teostamist. Vallavanem või tema volitatud isik on volitatud sõlmima notariaalseid lepinguid, mille kulud katab vald.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (18 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 44 „Kinnistu koormamine isikliku kasutusõigusega Kambja valla kasuks“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Oomiste külas asuvate Kivi (kü tunnus 28201:003:0027), Kivimäe (kü tunnus 28201:003:0029), Tiigi (kü tunnus 28201:003:0023) ja Kraavi (kü tunnus 28201:003:0021) maaüksuste detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

Vallavalitsusele esitati 08.01.2025 taotlus Oomiste külas asuva Kivi, Kivimäe, Tiigi ja Kraavi maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kivi, Kivimäe, Kraavi ja Tiigi maaüksuste ümberkruntimist ja ehitusõiguse määramist olemasolevale Kivi maaüksusel asuvale hoonele abihoone lisamiseks ning ümberkruntimise teel loodavatele kruntidele kahe üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Kivi maaüksus on hoonestatud, olemasolev hoonestus säilib.

Planeeringuala suurus on u 4,75 ha.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala alal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Maaüksus jääb maakondliku tasandi väärtusliku maastiku kooseisu (R5 – Pangodi ümbrus) ning külgneb Pangodi maastikukaitsealaga ja piirneb perspektiivse rattateega.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (17 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 45 „Oomiste külas asuvate Kivi, Kivimäe, Tiigi ja Kraavi maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Oomiste külas asuva Metsa (kü tunnus 28301:001:2009) maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

Vallavalitsusele esitati 18.03.2025 taotlus Oomiste külas asuva Metsa maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Metsa maaüksusele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringuala suurus on u 5,2 ha.

Kambja valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala osaliselt säilitataval metsamaal ning osaliselt alal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata.

Üldplaneering seab tingimuse, et juhul kui maatulundusmaale uushoonestuse planeerimisel kattub vastav katastriüksus osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluvate väärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga, rohevõrgustiku aladega, asub väärtuslikul põllumaal või metsamaal, tuleb koostada detailplaneering hoonestusele parima asukoha ning ehitustingimuste leidmiseks.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (18 poolt).

Volikogu esimees kuulutas välja 10-minutilise vaheaja.

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 46 „Oomiste külas asuva Metsa maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette algatada Palumäe külas asuva Kala (kü tunnus 28301:001:2240) maaüksuse ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

Vallavalitsusele esitati 06.02.2025 taotlus Kambja vallas Palumäe külas asuva Kala maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kala maaüksuse jagamist kaheks maatulundusmaa krundiks ning kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringuala suurus on u 4,56 ha.

Planeeritav maaüksus asub Pangodi maastikukaitseala Pangodi piiranguvööndis. Pangodi maastikukaitseala piires kehtestatud Pangodi maasikukaitseala üldplaneering, mis on suurema detailsusega kui valla üldplaneering. Pangodi maastikukaitseala üldplaneering ja Kambja valla üldplaneering täiendavad teineteist ning Kambja valla üldplaneering ei muuda maastikukaitseala üldplaneeringut, kuid võib seada täiendavaid kitsendusi analoogiliselt teistele maa-aladele seatavate tingimustega. Juhul, kui Kambja valla üldplaneering ja Pangodi maastikukaitseala üldplaneering ei ühti mingis osas, tuleb maastikukaitseala piires aluseks võtta Pangodi maastikukaitseala üldplaneering. Kui Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringus on mingi valdkond reguleerimata, kuid Kambja valla üldplaneeringus on see reguleeritud, tuleb arvestada Kambja valla üldplaneeringus toodut.

Kambja valla üldplaneeringu kohaselt endise Kambja valla territooriumil maaalale maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud ehk säilib olemasolev maakasutus.

Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on maaüksusele osaliselt määratud elamumaa juhtotstarve ning määratud konkreetsed arhitektuurilised ehitustingimused. Pangodi maastikukaitseala üldplaneeringu kohaselt on kogu üldplaneeringu ala määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks. Sellest tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustus.

Detailplaneeringu koostamisel on vajalik koostada maastikuanalüüs, mille eesmärgiks on analüüsida üldplaneeringus toodud tingimusi ning hoonestuse sh arhitektuurinõuete sobivust piirkonda. Tuleb arvestada maastiku reljeefsusega, tagada vaadete säilimine.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (18 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 47 „Palumäe külas asuva Kala maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, milles selgitas, et vallavalitsusele esitati 18.11.2024 taotlus Kambja vallas Virulase külas asuva Liivapõllu (kü tunnus 28301:001:1885) maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Liivapõllu maaüksusele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuala suurus on u 1,2 ha.

Kambja valla üldplaneeringu kohaselt, mis kehtib endise Kambja valla territooriumil (edaspidi üldplaneering), asub planeeringuala valgel alal, millel säilib olemasolev kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Planeeringuala kattub rohevõrgustiku koridoriga K213 (Marusoo ala) ning alale laieneb Liudsepa oja kalda veekaitsevöönd (VEE1045600).

Rohevõrgustiku säilimiseks on lubatud ehitusõigust määrata projekteerimistingimustega juhul, kui uushoonestus asub endisel talukohal või kui lähima hoonete kompleksini jääb vähemalt 250 m. Lähtudes olemasolevatest kruntidest jääks kavandatud hoonete kompleks teineteisele lähemale kui 250 m ning sellest tuleneb detailplaneeringu koostamise kohustus.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (18 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 48 „Virulase külas asuva Liivapõllu maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette pikendada Kambja vallavolikogu 24.08.2022 otsusega nr 53 kinnitatud Laane külas asuva Kivimäe maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kehtivust kahe aasta võrra.

Kambja Vallavolikogu 24.08.2022 otsusega nr 53 algatati Kivimäe maaüksuse detailplaneering ning kinnitati lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Kambja vallavalitsus.

Detailplaneeringu eesmärk on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse sihtotstarbe muutmine 25% tootmismaaks ja 75% maatulundusmaaks ning ehitusõiguse määramine puurkaevude ja teenindavate hoonete ja rajatiste projekteerimiseks, ehitamiseks. Lisaks anda lahendus kruntide tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsuteede rajamiseks, haljastuse rajamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeringuala suurus on u 18 ha. Planeeringuala suurust ei muudeta.

Detailplaneeringu lähteseisukohtades on märgitud kehtivuse ajaks kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Kambja Vallavalitsus leiab, et detailplaneeringu menetlust ei ole võimalik lõpetada tähtaegselt ning sellest tulenevalt on vajalik lähteseisukohtade tähtaega menetluse jätkamiseks pikendada.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (18 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 49 „Laane külas asuva Kivimäe maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu kinnitatud lähteseisukohtade kehtivuse pikendamine“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette pikendada Kambja vallavolikogu 24.08.2022 otsusega nr 60 kinnitatud Laane külas asuva Lepikolaane maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kehtivust ühe aasta võrra.

Detailplaneeringu eesmärk on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse kruntimine 12 eraldiseisvaks krundiks (elamumaa, transpordimaa ning maatulundusmaa) ja kruntidele ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks, ehitamiseks. Lisaks anda lahendus kruntide tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsuteede rajamiseks, haljastuse rajamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeringuala suurus on u 5,8 ha. Planeeringuala suurust ei muudeta.

Detailplaneeringu lähteseisukohtades on märgitud kehtivuse ajaks kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Kambja Vallavalitsusele on esitatud detailplaneeringu lahendus esmaseks ülevaatamiseks. Vallavalitsus leiab, et detailplaneeringu menetlust ei ole võimalik lõpetada tähtaegselt ning sellest tulenevalt on vajalik lähteseisukohtade kehtivuse tähtaega menetluse jätkamiseks pikendada.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (18 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 50 „Laane külas asuva Lepikolaane maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu kinnitatud lähteseisukohtade kehtivuse pikendamine“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette pikendada Räni alevikus asuva Liiva maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohti 18 kuu võrra.

Kambja Vallavolikogu 24.08.2022 otsusega nr 56 algatati Liiva maaüksuse detailplaneering ning kinnitati lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Kambja vallavalitsus.

Detailplaneeringu eesmärk on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse sihtotstarbe muutmine sotsiaalmaaks ning elamumaaks ning ehitusõiguse määramine üksikelamute ja sotsiaalsete hoonete ja rajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks anda lahendus kruntide tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsuteede rajamiseks, haljastuse rajamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeringuala suurus on u 6 ha. Planeeringuala suurust ei muudeta.

Detailplaneeringu lähteseisukohtades on märgitud kehtivuse ajaks kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Kambja Vallavalitsus leiab, et detailplaneeringu menetlust ei ole võimalik lõpetada tähtaegselt ning sellest tulenevalt on vajalik lähteseisukohtade tähtaega menetluse jätkamiseks pikendada.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (18 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 51 „Räni alevikus asuva Liiva maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu kinnitatud lähteseisukohtade kehtivusaja pikendamine“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette pikendada Soinaste külas asuva Muru maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohti ühe aasta võrra.

Kambja vallavolikogu 29.06.2022 otsusega nr 49 algatati Muru maaüksuse detailplaneering ning kinnitati lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on Kuldpuu OÜ Metsamaad.

Detailplaneeringu eesmärk on 100% maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse kruntimine (elamumaa, transpordimaa ning sotsiaalmaa) ja kruntidele ehitusõiguse määramine elamute projekteerimiseks, ehitamiseks. Lisaks anda lahendus kruntide tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsuteede rajamiseks, haljastuse rajamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeringuala suurus on u 13 ha. Planeeringuala suurust ei muudeta.

Detailplaneeringu lähteseisukohtades on märgitud kehtivuse ajaks kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Kambja Vallavalitsus leiab, et detailplaneeringu menetlust ei ole võimalik lõpetada tähtaegselt ning sellest tulenevalt on vajalik lähteseisukohtade tähtaega menetluse jätkamiseks pikendada.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (17 poolt, 1 vastu).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 52 „Soinaste külas asuva Muru maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu kinnitatud lähteseisukohtade kehtivuse pikendamine“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette pikendada Uhti külas asuvate Valgekõrtsi tee 10a ja 10b maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu lähteseisukohtade kehtivuse aega ühe aasta võrra.

Kambja vallavolikogu 24.08.2022 otsusega nr 58 algatati Valgekõrtsi tee 10a ja 10b maaüksuste detailplaneering ning kinnitati lähteseisukohad. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on OÜ Vikatimees.

Detailplaneeringu eesmärk on 100% maatulundusmaa maaüksuste sihtotstarbe muutmine 100% ärimaamaaks, ehitusõiguse määramine ärihoonete projekteerimiseks ning anda lahendus kruntide tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsuteede rajamiseks, haljastuse rajamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Planeeringuala suurus on u 1 ha. Planeeringuala suurust ei muudeta.

Detailplaneeringu lähteseisukohtades on märgitud kehtivuse ajaks kolm aastat alates detailplaneeringu algatamisest. Kambja Vallavalitsus leiab, et detailplaneeringu menetlust ei ole võimalik lõpetada tähtaegselt ning sellest tulenevalt on vajalik lähteseisukohtade kehtivuse tähtaega menetluse jätkamiseks pikendada.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu võttis eelnõu otsusena vastu (18 poolt).

• Kambja vallavolikogu 18.06.2025 otsus nr 53 „Uhti külas asuvate Valgekõrtsi tee 10a ja 10b maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu kinnitatud lähteseisukohtade kehtivuse pikendamine“

Vallavanem Alar Arukuusk esines ettekandega reservfondi vahendite kasutamisest.

Volikogu võttis informatsiooni teadmiseks.

• Arupärimine