AS-i Tartu Veevärk juhataja Toomas Kapp esines põhjaliku ettekandega joogivee olukorrast ja võimaliku reostuse otsimisest.

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette jätta algatamata Soinaste külas asuva Metsavahi maaüksuse detailplaneering.

Huvitatud isikud on teinud ettepaneku algatada detailplaneering Soinaste külas asuval Metsavahi kinnistul, mille eesmärgiks on osa kinnistust (ca 8 ha) anda kohaliku omavalitsuse omandisse ja kujundada see rohealaks, sealhulgas rohekoridoriks ja metsamaaks. Ülejäänud osa soovitakse jagada elamukruntideks (alguses kuni 66, hiljem muudetud 43 krundiks) ning rajada ka transpordimaa. Kavandatud elamukruntide suuruseks on märgitud minimaalne pindala 1600 m².

Planeering on vastuolus Kambja valla kehtiva üldplaneeringuga mitmes punktis:

• Metsavahi maaüksus on üldplaneeringus valdavalt määratud puhkealana (P1), kus hoonestamine peab teenindama puhkeala funktsioone.
• Idaserv on väärtuslikku põllumajandusmaana määratletud, millele uute elamualade rajamine on üldplaneeringu järgi välistatud.
• Kavandatud kruntide suurus ja täisehituse määr (25%) ei vasta hajaasustuse nõuetele (minimaalne krundi suurus 5000 m², täisehitus maksimaalselt 20%).
• Lokaalne vee- ja kanalisatsioonilahendus on vastuolus valla arengukavadega.
• Planeering ei vasta sademevee juhtimise nõuetele.

Lisaks on planeeringualal registreeritud mitmete kaitsealuste liikide elupaigad (nt valge sirmik, rohekas käokeel), mille säilitamist tuleb eelistada.

Vallavalitsus leiab, et Metsavahi kinnistut saab arendada vastavalt kehtivale üldplaneeringule, ilma seda muutmata. Üldplaneeringu muutmise põhjenduseks toodud asjaolud (nt kinnistu osaline võsastumine, eraomandisse jääv puhkeala, kruntide väiksem suurus) ei ole piisavad, et õigustada üldplaneeringu leevendamist. Soovi korral võivad maaomanikud esitada üldplaneeringu koostamise käigus ettepanekuid maakasutuse juhtfunktsiooni muutmiseks, kuid need ei saa olla detailplaneeringu algatamise aluseks.

Seetõttu jääb vallavalitsus seisukohale, et detailplaneeringu algatamine sellisel kujul ei ole põhjendatud ega kooskõlas kehtivate ruumilise planeerimise põhimõtetega.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni toetust eelnõule.

Volikogu võttis otsuse vastu (19 poolt).

• Kambja vallavolikogu 21.05.2025 otsus nr 33 „Soinaste külas asuva Metsavahi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamata jätmine“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette anda Kambja vallavalitsusele nõusolek võõrandada avaliku enampakkumise korras Kambja vallale kuuluv Laane külas asuv Näki tee 31 kinnistu (pindalaga 5549 m², Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2945404, katastritunnus 28301:001:2182).

Kambja Vallavalitsus taotleb volikogu nõusolekut vallale kuuluva kinnistu müügiks avaliku enampakkumise teel. Kinnistu ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega kohaliku võimu ülesannete täitmiseks. Enne võõrandamist on välja selgitatud, et riigil puudub huvi kinnistu suhtes. Kinnistu turuväärtuseks on hindamisakti alusel määratud 41 000 eurot, mida kasutatakse enampakkumise alghinnana. Vallavalitsusel on õigus korraldada müük ja määrata edasised tingimused, sealhulgas alghind juhul, kui esimene enampakkumine ebaõnnestub.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni toetust eelnõule.

Volikogu võttis otsuse vastu (19 poolt).

• Kambja vallavolikogu 21.05.2025 otsus nr 34 „Nõusoleku andmine kinnisvara võõrandamiseks“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette anda Kambja vallavalitsusele nõusolek võõrandada avaliku enampakkumise korras Kambja vallale kuuluv Laane külas asuv Näki tee 31a kinnistu (pindalaga 6695 m², Tartu maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 2945404, katastritunnus 28301:001:2184).

Vallavalitsus soovib volikogu nõusolekut vallale kuuluva kinnistu võõrandamiseks avaliku enampakkumise teel. Kinnistu ei ole vajalik avalike ülesannete täitmiseks ega kohaliku võimu teostamiseks. Kuna tegemist on maareformi alusel munitsipaalomandisse antud maaga, selgitati välja, et riigil puudub huvi kinnistu suhtes. Turuväärtuseks on hindamisakti alusel määratud 46 000 eurot, mida kasutatakse alghinnana enampakkumisel. Müüki korraldab vallavalitsus, kellel on õigus vajadusel määrata uus alghind.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni toetust eelnõule.

Volikogu võttis otsuse vastu (19 poolt).

• Kambja vallavolikogu 21.05.2025 nr 35 „Nõusoleku andmine kinnisvara võõrandamiseks“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette anda nõusolek kinnisasja osa omandamiseks kokkuleppel.

Kambja vallavolikogu kaalub avalikes huvides osa (1760 m²) Laane külas asuva Laikna kinnisasja omandamist, et rajada kergliiklustee (Ülenurme–Külitse jalgratta- ja jalgtee II etapp). Kinnistu omanik on nõus omandamisega. Kinnisasja väärtuseks on määratud 16 830 eurot, millele lisandub seadusest tulenev motivatsioonitasu summas 3366 eurot.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni toetust eelnõule.

Volikogu võttis otsuse vastu (19 poolt).

Margot Võsokov lahkus istungilt.

• Kambja vallavolikogu 21.05.2025 otsus nr 36 „Kinnisasja osa avalikes huvides omandamine“

Abivallavanem Toomas Otsatalo esines ettekandega eelnõust, mis näeb ette muuta Kambja vallavolikogu 26.06.2018 määrust nr 35 „Välireklaami paigaldamise eeskiri ja reklaamimaks”.

Eesmärk:
Määruse eelnõu eesmärk on uuendada kehtivat reklaamimäära ja korrigeerida eeskirja sätteid, mis on ajale jalgu jäänud või mille aluseks olevad seadused on kehtetuks tunnistatud.

Olulisemad muudatused:

1. Mõistete selgitused:
   • Mitmed mõisted (nt statsionaarne reklaam, mittestatsionaarne reklaam, liiklusväline teabevahend, ühistranspordivahend) tunnistatakse kehtetuks, sest neid ei kasutata määruse tekstis.
2. Reklaami paigaldaja kohustused (§ 11):
   • Viide kehtetuks tunnistatud teeseadusele eemaldatakse.
3. Maksuobjekt ja maksumaksja (§ 12):
   • Selgitatakse, et ka maksuvaba reklaam vajab kooskõlastust ja paigaldusluba.
4. Maksumäärad (§ 13):
   • Reklaampinna maksumäär tõuseb 3,20 eurolt 9 eurole kuus.
   • Reklaam ühissõidukitel ei kuulu enam maksustamisele – vastav säte tunnistatakse kehtetuks, kuna see ei leia praktilist rakendust.
   • Omavoliliselt paigaldatud reklaamidele kehtib kolmekordne maksumäär.

Finantsmõju:

• Muudatused ei too vallaeelarvele kaasa täiendavaid kulusid.
• Maksumäära tõus suurendab reklaamimaksu laekumist. 2023. aastal laekus reklaamimaksu 6567 eurot, 2024. aastal 4502,5 eurot.

Jõustumine:

• Määrus jõustub 01.06.2025.
• Uus maksumäär jõustub 01.01.2026.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann kinnitas komisjoni toetust eelnõule.

Volikogu otsustas määruse vastu võtta (18 poolt).

• Kambja valla 21.05.2025 määrus nr 6 „Kambja Vallavolikogu 26.06.2018 määruse nr 35 „Välireklaami paigaldamise eeskiri ja reklaamimaks“ muutmine“
• Välireklaami paigaldamise eeskirja ja reklaamimaksu määruse terviktekst

Vallavanem Alar Arukuusk esines ettekandega määruse eelnõust, mille eesmärk on delegeerida hädaolukorra seadusest (HOS) ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevad Kambja valla kohalikud ülesanded vallavalitsusele. See võimaldab kriisiolukordades operatiivset ja paindlikku tegutsemist, sealhulgas riskianalüüsi koostamist, hädaolukorra plaanide ja aruannete koostamist, elutähtsate teenuste tagamist ning kriisikommunikatsiooni korraldamist.

HOS ei määra nimetatud ülesandeid volikogu ainupädevusse, mistõttu on nende edasi volitamine vallavalitsusele õiguspärane. Määruse vastuvõtmiseks ei ole vaja muuta teisi kehtivaid valla õigusakte ning sellega ei kaasne otseseid kulusid. Ülesannete täitmine toimub vallaeelarve vahenditest ja võimalusel väliste toetusmeetmete abil.

Volikogu otsustas määruse vastu võtta (18 poolt).

• Kambja vallavolikogu 21.05.2025 määrus nr 7 „Hädaolukorra seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“

Vallavanem Alar Arukuusk vastas arupärimisele ja kohapeal esitatud küsimustele.

• Arupärimine