Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval 21. juunil 2023. a Uhti külas Reola kultuurimaja saalis algas kell 17.00.

Päevakord kinnitati ühehäälselt muudetud kujul – muudeti päevakorrapunktide järjekorda.

1. Külitse alevikus asuva Sakki maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamine

Maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik tegi ettekande.

Eelnõu näeb ette tunnistada osaliselt kehtetuks Külitse alevikus asuva Sakki maaüksuse detailplaneering Haaviku tee 18 (kü tunnus 28301:001:0197) ja Haaviku tee 18a (kü tunnus 28301:001:0198) osas.

Ülenurme vallavolikogu 28.09.2004 otsusega nr 77 kehtestati Sakki maaüksuse detailplaneering. Planeeringuala suurus on u 1,5 ha. Planeeringu eesmärgiks oli maaüksuse jagamine elamumaa kruntideks ning kruntidele arhitektuursete tingimuste ning ehitusõiguse määramine üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Lisaks anti lahendus juurdepääsudele, tehnovõrkudega varustatusele.

Kambja vallavalitsus väljastas 04.08.2017 projekteerimistingimused nr 1711802/04868, millega lubati planeeringuga moodustatud Haaviku tee 18 maaüksus jagada kaheks eraldiseisvaks krundiks ning moodustatud kruntidele määrati ehitusõigused üksikelamu ja abihoone projekteerimiseks ja ehitamiseks (st täpsustati kehtivat detailplaneeringut).
Haaviku tee 18a maaüksusel realiseeriti osaliselt projekteerimistingimused – püstitatud on üksikelamu.

Välja antud projekteerimistingimused kehtisid seadusest tulenevalt viis aastat ehk kaotasid kehtivuse 03.08.2022. Maaomanikud soovivad jätkuvalt krunte hoonestada, kuid antud hetkel ei ole võimalik selleks kasutada ei detailplaneeringut (projekteerimistingimustega täpsustati detailplaneeringut ning ühe krundi asemel on kaks krunti ning tingimusi ei ole võimalik rakendada) ega projekteerimistingimusi (projekteerimistingimused on kehtetud). Ehitusõiguse saamiseks ei ole võimalik ka menetleda detailplaneeringut täpsustavaid projekteerimistingimusi, kuna detailplaneeringut on juba täpsustatud ning lahendus ei vasta detailplaneeringule.

Vallavalitsusele esitati 24.03.2023 taotlus Külitse alevikus asuva Sakki maaüksuse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks Haaviku tee 18 (kü tunnus 28301:001:0197) ja Haaviku tee 18a (kü tunnus 28301:001:0198) osas.

Detailplaneering kehtib kuni seda ei ole kehtetuks tunnistatud või uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seega tuleb ehitusõiguse saamiseks koostada maaüksustele uus detailplaneering.

Vastavalt planeerimisseadusele on kohaliku omavalitsuse üksusele antud võimalus lubada detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahale jäävale kinnisajale hoone, kui ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonnas väljakujunenud keskkonda, arvestades piirkonna hoonestuslaadi.

Piirkonna krundid on hoonestatud üksikelamute ja abihoonetega ning kavandatavad hooned sobituvad olemasolevasse piirkonda.
Projekteerimistingimuste menetlus on sarnane planeerimismenetlusele, kuna see peab samuti toimuma avatud menetlusena st tuleb kaasata kinnisasjadega piirnevad piirinaabrid ning teavitada avalikkust antud menetlusest ning isikutel tekib õigus oma arvamuse avaldamiseks. Arvamuste avaldamine on sarnane detailplaneeringu menetluses avalikustamisega.

Kuivõrd haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, siis ei ole otstarbekas valida planeerimismenetlust, mis on huvitatud isikule koormavam (ajaliselt kui ka majanduslikult). Alati tuleb valida huvitatud isiku jaoks soodsaim menetluslahendus, kui on võimalik läbi menetluse jõuda samale lahendusele.
Detailplaneeringud on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks ning nende eesmärgiks on vallas maakasutus-ja ehitustingimuste seadmine. Planeerimisalase tegevuse korraldamine valla territooriumil on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Kohalik omavalitsus tagab maakasutuse ja ehitamise aluseks vajalike planeeringute olemasolu ja kehtestatud planeeringute järgimise.

Kui detailplaneering tunnistada kehtetuks, siis toimub nimetatud alal ehitustegevus vastavalt üldplaneeringu tingimustele järgides seadust.

Planeerimisseaduse kohaselt võib detailplaneeringu või selle osa tunnistada kehtetuks, kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Detailplaneeringu võib tunnistada osaliselt kehtetuks, kui on tagatud planeeringu terviklahenduse elluviimine pärast detailplaneeringu osalist kehtetuks tunnistamist.

Kehtima jääval detailplaneeringu alal on võimalik piirkonda edasi arendada vastavalt terviklikkuse põhimõttele ja kruntidele detailplaneeringuga määratud ehitusõiguste alusel. Piirkonnas on ala edasine arendamine võimalik läbikaalutletud, ühtsete ning erinevaid aspekte arvestavate ruumiliste visioonide alusel.

Enne detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse langetamist esitas kohalik omavalitsus detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu arvamuse andmiseks isikutele, kelle õigusi võib planeering puudutada. Maa- ja ehitusosakond on eelnõu edastanud piirinaabritele arvamuse avaldamiseks, keda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine puudutab ja küsinud nende arvamust.

Kui arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuse eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse otsuse eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi selle kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti.

Arvamuse avaldamise tähtajaks määrati 26.05.2023. Arvamuse avaldamise perioodil puudutatud isikud arvamusi ei avaldanud.

Detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine ei ole vastuolus kehtivate seaduste ja normidega, planeeringuga kavandatavate ehitus- ja maakasutustingimuste ruumilise sobivuse üle otsustajaks on kohalik omavalitsus.

Vallavalitsus tutvus materjalide ja menetlustoimingutega, kaalus detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise järel selle detailplaneeringu edasise elluviimise võimalusi. Kaalumisel leiti, et kahe krundi osas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ei piira ega takista ülejäänud detailplaneeringu terviklahenduse elluviimist.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon nõustus eelnõuga.

Volikogu otsustas Külitse alevikus asuva Sakki maaüksuse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistada (13 poolthäält,  2 erapooletut).

2. Virulase külas asuva Toome AÜ 12 maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik tegi ettekande.

Eelnõu näeb ette algatada Virulase külas asuva Toome AÜ 12 maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 31.01.2023 taotlus Toome AÜ 12 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust elamumaa sihtotstarbega Toome AÜ 12 maaüksusele ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringuala suurus on u 0,12 ha.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala rohevõrgustiku alal. Rohevõrgustiku alal on lubatud ehitusõigust määrata projekteerimistingimustega, kui lähima hoonete kompleksini jääb vähemalt 250 m. Lähtudes olemasolevatest kruntidest jääks kavandatud hoonete kompleks teineteisele lähemale kui 250 m ning sellest tulenevalt on detailplaneeringu koostamise kohustus. Kavandatav tegevus ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev ning on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon nõustus eelnõuga.

Volikogu otsustas Virulase külas asuva Toome AÜ 12 maaüksuse detailplaneeringu algatada ja kinnitada selle lähteseisukohad (14 poolt, 1 erapooletu).

3. Tõrvandi alevikus asuva Miku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik tegi ettekande.

Eelnõu näeb ette algatada Tõrvandi alevikus asuva Miku maaüksuse (kü tunnus 94901:001:0232) ja lähiala detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 17.11.2021 taotlus Tõrvandi alevikus asuva Miku maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise kohustus tuleneb kehtivast üldplaneeringust.

Planeeringu eesmärk on kaaluda Miku maaüksuse kruntimist elamumaa, transpordimaa ja sotsiaalmaa sihtotstarvetega kruntideks ja elamumaa kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamute ja kaksikelamute projekteerimiseks ja ehitamiseks ning tänavavõrgustiku ühendamine (sh kõnniteed) piirkonna olemasolevate ja planeeritavate teedega.

Planeeringuala suurus on u 1,5 ha.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks elamumaa. Kavandatav tegevus ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev ning on sellega kooskõlas

Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel. Detailplaneeringuga antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, haljastusele ja heakorrale ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon nõustus eelnõuga, kuid juhtis tähelepanu liigvee probleemile.

Volikogu otsustas algatada Tõrvandi alevikus asuva Miku maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu ja kinnitada selle lähteseisukohad (12 poolt, 1 vastu, 2 erapooletut).

4. Ülenurme alevikus asuva Tartu mnt 52 maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik esines ettekandega.

Eelnõu näeb ette algatada Ülenurme alevikus Tartu mnt 52 maaüksuse detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 03.08.2022 taotlus Tartu mnt 52 maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda Tartu mnt 52 maaüksuse jagamist ärimaa ja transpordimaa kruntideks ning ärimaa sihtotstarbega kruntidele ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste määramist äri- ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringuala suurus on u 1,7 ha.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud äri- ja tootmise ala. Kavandatav tegevus ei ole kehtivat üldplaneeringut muutev ning on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga endise Ülenurme valla territooriumi osas.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga.

Volikogu otsustas 15 poolthäälega algatada Ülenurme alevikus asuva Tartu mnt 52 maaüksuse detailplaneeringu ja kinnitada selle lähteseisukohad.

5. Ülenurme alevikus asuva Piiri maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Maa- ja ehitusosakonna juhataja Timo Varik tegi ettekande.

Eelnõu näeb ette algatada Ülenurme alevikus asuva Piiri maaüksuse (kü tunnus 94901:007:1709) detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

Kambja vallavalitsusele esitati 09.05.2022 taotlus Piiri maaüksuse detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega Piiri maaüksuse muutmist elamumaa ja ärimaa sihtotstarbega kruntideks ning ehitusõiguse määramist korterelamute, ärihoonete ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Planeeringuala suurus on u 3,1 ha.

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on planeeringualale määratud elamumaa ja ärimaa maakasutuse juhtfunktsioon. Seega ei saa kavandatavat muudatust pidada planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. Ka ei ole teada muid asjaolusid, mida võiks pidada oluliseks või ulatuslikuks kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringu koostamise eesmärgid on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsu rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas komisjoni nõustumist eelnõuga, kui tehakse mürauuring ja kaalutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust.

Eelnõu vastuvõtmise vastu hääletas 13 volikogu liiget, kaks jäi erapooletuks. Volikogu ei algatanud Ülenurme alevikus asuva Piiri maaüksuse detailplaneeringut.

6. Kambja valla 2022. a majandusaasta aruande kinnitamine

Finantsjuht Eve Jaanus tutvustas ettekandes aruannet.

Eelnõu näeb ette kinnitada Kambja valla 2022. a majandusaasta aruanne vastavalt lisale, mille koosseisu kuuluvad:

  • tegevusaruanne (sealhulgas arengukava 2022. a ülesannete täitmise aruanne)
  • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne, s.h eelarve täitmise aruanne
  • sõltumatu vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruandele.

Kaasettekandja revisjonikomisjoni esimees Urmas Kink kinnitas, et komisjon toetab aruannet.

Volikogu kinnitas aruande 15 poolthäälega.

7. Vallavara tasuta kasutusse andmine otsustuskorras

Toomas Arumägi taandas end selle päevakorrapunkti arutelult ja hääletuselt.

Abivallavanem Toomas Järveoja tegi ettekande.

Eelnõu näeb ette anda mittetulundusühingule Tõrvandi Päästeselts otsustuskorras tasuta kasutusse Kambja vana katlamaja aadressil Männi tn 2, Kambja alevik.

Tõrvandi päästeselts esitas 20.02.2023 Kambja vallavalitsusele taotluse Kambja vabatahtliku pääste depoohoone-kogukonnakeskuse rajamiseks.

Vabatahtlikest koosneva päästeseltsi ülesandeks on tagada kiire abi tulekahjude, kriiside, õnnetuste jm korral Kambja vallas. Hetkel on seltsil kaks tegevuskohta: Tõrvandis (Papli 5/1) ja Kambja alevikus OÜ Kavastu Põld rendipinnal. Kambja komandol ei ole seni olnud hoonet, mis vastaks minimaalsetele päästekomando nõuetele, vaid on tegutsetud rendipindadel, kus ei ole võimalik tagada kohapeal mehitatud valvet. Lisaks soovib praeguse rendipinna omanik hoonet lammutada.

Taotluse eesmärgiks on renoveerida Kambja vana katlamajahoone ümber päästedepooks ja kerksuskeskuseks. Olemasolev hoone on sobilik oma suuruselt ümberehituseks ja keskuse loomiseks ning omab olulist tehnovõrgustikku. Samuti paikneb hoone juba päästeseltsile hoonestusõigusega antud kinnistu naabruses. Päästedepoo ja kerksuskeskuse valmides on tagatud piirkonnas kiireim abi õnnetuste korral, oluliselt paraneb vallas ka laiem kriisireguleerimise võimekus. Kriisideks valmisolekut on ka päästeameti poolt järjest rohkem olulise valdkonnana rõhutatud.

Tõrvandi päästeseltsi kavandatav tegevus elavdab ühtlasi nii kohalikku arengut kui ka aitab kaasa avaliku hüve parandamisele. Lisaks tegutsetakse avalikes huvides ning on põhjendatud Männi tn 2 hoone otsustuskorras kasutusse andmine. Kasutusse andmise tähtaeg on 25 aastat, kuna see on mõistlik aeg kavandatavate tegevuste elluviimiseks ning vajalik päästeseltsi tegutsemise tagamiseks.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann ütles, et komisjon leidis, et hoonestusõigus kõrvalkrundil tuleks lõpetada, nimetada loodav keskus kriisi- ja kerksuskeskuseks. Viimane on eelnõusse juba sisse viidud.

Volikogu otsustas anda mittetulundusühingule Tõrvandi Päästeselts otsustuskorras tasuta kasutusse Kambja endise katlamaja hoone aadressil Männi tn 2, Kambja alevik (13 poolt, 1 erapooletu).

8. Loa andmine riigihanke korraldamiseks, Päikeseratta lasteaia projekteerimine ja ehitamine

Arendusjuht Kristi Kull tegi ettekande.

Eelnõu näeb ette lubada vallavalitsusel korraldada riigihange Räni aleviku Päikeseratta lasteaia projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Kambja vallavalitsus kavandab Räni alevikku Päikeseratta kinnistule (94901:001:0402) lasteaia ehitamist 2023.—2024. aastal. Vallavalitsus tellis riigihanke korras OÜ-lt Corson kümne rühmaga ja kahe maapealse korrusega lasteaia eelprojekti. Eelprojekti kohaselt põhineb hoone betoonkonstruktsioonil majatehases toodetud elementidena või moodulitena. Hoone on A-energiaklassihoone, mille arhitektuurne lahendus moodustab ruumilise lahenduse ja kontseptsiooni. Välisviimistluses kasutatakse kvaliteetseid, kestvaid ja vähest hooldust nõudvaid materjale ning hoone haldamine peab olema võimalik madalate kuludega. Hoone kontseptuaalne ja tehniline lahendus võetakse aluseks teiste valla uute lasteaedade projekteerimisel (nö etalon lahendus).

Piirkonda on lasteaed väga vajalik kuna vallal puuduvad lasteaia teenuse pakkumiseks vajalikud ruumid. Hetkel tegutseb lasteaed üüripinnal. Ruumide üürimiseks on sõlmitud 21.04.2020 OÜ-ga ICO Park üürileping tähtajaga kuni 31.07.2025. Üürilepingu lõppedes suunatakse lapsed ehitatavasse Päikeseratta lasteaeda.

Vallavara valitsemise korra kohaselt annab loa riigihanke korraldamiseks vallavolikogu, kui pakkumismenetluse tulemusel sõlmitakse hankeleping tähtajaga üle ühe eelarveaasta või kui riigihankega võetakse vallale rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes. 2023. a eelarves on ette nähtud projekteerimisega seotud kulud ning 2024. a kavandatakse vallaeelarvesse vahendid lasteaia ehitamiseks. Vallavalitsus korraldab lasteaia ehitamise riigihanke avatud hankemenetlusena eelprojekti alusel. Enne ehitamise algust peab töövõtja koostama põhi- ja tööprojektid koostöös majatehasega.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann ütles, et komisjon nõustus eelnõuga, kuid tegi ka ettepanekuid – haldus-hoolduskulud peavad olema mõistlikud. Juhiti ka tähelepanu, et rahastamine võiks käia läbi sihtasutuse.

Volikogu otsustas 15 poolthäälega anda vallavalitsusele luba korraldada riigihange Räni aleviku Päikeseratta lasteaia projekteerimiseks ja ehitamiseks.

9. Maamaksu kehtestamine

Abivallavanem Toomas Järveoja tegi ettekande.

Eelnõuga kehtestatakse alates 01.01.2024 maamaksu hinnaks 1%, maatulundusmaale 0,35%, elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,35% maa maksustamishinnast aastas.

01.06.2023 kehtima hakanud maamaksuseaduse alusel muutuvad maksumäärad, millest tulenevalt on vajalik kehtestada Kambja valla territooriumil uued maksumäärad.
Maamaks on riiklik maks, mis laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
Maamaks põhineb maa turuväärtusel, mis sõltub eelkõige asukohast ja vähemal määral ka kasutamise võimalustest.

Maa-amet korraldas uue korralise maade hindamise 2022. a. Hindamise tulemused hakkavad kehtima alates 2024. a algusest. Maade hindamise tulemusel määratakse maa maksustamishind, mis on aluseks maamaksu määramisel.
Võrreldes praegusega alanevad maamaksu maksimaalsed määrad alates 2024. a 2,5–5 korda, et vältida maamaksu liiga suureks muutumist tulevikus.

Kaasettekandja majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann ütles, et majanduskomisjonis ja arengu- ja planeerimiskomisjonis tehti ettepanek muuta maksumääraks 0,5% maksustamishinnast elamumaale ja maatulundusmaale ja selle õuemaa kõlvikule. Tartu linnast ei saa maamaks odavam olla, sest see paneks sotsiaaltaristule liiga suure surve.

Vallavanem esitas vallavalitsuse seisukoha, millega komisjonide ettepanekut toetatakse.

Komisjonide muudatusettepanku poolt hääletas 13 volikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuks jäi 2.

Volikogu otsustas määruse muudetud kujul vastu võtta –  maamaksu hinnaks alates 01.01.2024 on 1%, maatulundusmaale 0,5%, elamumaale ja maatulundusmaa õuemaa kõlvikule 0,5% maa maksustamishinnast aastas (13 poolt, 1 vastu, 2 erapooletut).

10. Vallavalitsuse liikmete kõrvaltegevusest teavitamine

Ettekandja volikogu esimees Aivar Aleksejev.

Volikogu võttis ettekande teadmiseks.


Järgmine istung on plaanitud toimuma 23.08.2023.