Kambja vallavolikogu istung kolmapäeval 22.03.2023. a Uhti külas Reola kultuurimaja saalis algas kell 17.00. Istungi algul oli kohal 20 volikogu liiget, puudus üks volikogu liige.

Päevakord kinnitati 20 poolthäälega.

Päevakord:

1. Umbusalduse avaldamine abivallavanem Triin Nõmmistule

Volikogu esimees Aivar Aleksejev tutvustas umbusaldamise läbiviimise korraldust.

Umbusalduse avalduse esitajate nimel tegi ettekande volikogu liige Tarmo Kleimann.

Vallavolikogu 22.02.2023 istungil algatati enne päevakorrapunktide juurde asumist umbusaldus abivallavanem Triin Nõmmistule. Umbusalduse algatajate esindaja esines ettekandega ning andis istungi juhatajale üle umbusaldusavalduse. Umbusaldusavaldusele kirjutasid alla kuus volikogu liiget:
Alan Uibo (VL Ettevõtlik Kambja)
Tarmo Kleimann (VL Ettevõtlik Kambja)
Brit Mesipuu (VL Ettevõtlik Kambja)
Urmas Kink (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)
Toivo Salus (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)
Kuldar Lepik (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)

Abivallavanem Triin Nõmmistu tegi kaasettekande.

Volikogu liige Urmas Kink esines sõnavõtuga.

Seejärel esines Tarmo Kleimann lõppsõnaga. Umbusaldatav lõppsõna ei soovinud.

Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 8, vastu 12 volikogu liiget. Seega vallavolikogu Triin Nõmmistule umbusaldust ei avaldatud.

2. Kambja valla põhimäärus (II lugemise jätkamine)

Vallasekretär Marina Lehismets esines ettekandega.

2017. a kehtestati uuele Kambja vallale, mis sündis endiste Ülenurme ja Kambja valdade sundliitmisest, põhimäärus.

Vallavolikogu ja ka vallavalitsus on tähelepanu juhtinud kehtiva põhimääruse puudustelele ning täpsustamist vajavatele sätetele.

Uues põhimääruses on sätted täpsemalt lahti kirjutatud ning mõned ebatäpsused kõrvaldatud. Põhimääruse struktuuri on muudetud ning parema loetavuse huvides rohkem liigendatud. Muudatuste suure mahu tõttu osutus otstarbekamaks vormistada valla põhimäärus uues redaktsioonis.

Põhimääruse eelnõu koostas vallasekretär Marina Lehismets koostöös juristide Margreth Adamsoni ja Ene Kivineemega, volikogu sekretäri Reet Kiuruga ning volikogu liikme Olavi Jänesega. Põhimääruse eelnõu läbis volikogus I lugemise 25.01.2023.

Kolm volikogu liiget esitas kokku 31 muudatusettepanekut. Neid arutas põhimääruskomisjon ja vallavalitsus, kes kiitsid 11 ettepanekut heaks. 22.02.2023 toimus eelnõu II lugemine.

Istungil jätkus muudatusettepanekute hääletamine, seejärel tervikteksti hääletamine.

Põhimääruse vastuvõtmise poolt hääletas 18 volikogu liiget, üks jäi erapooletuks. Uus põhimäärus jõustub 01.04.2023.

3. Heina tänava omandamine

Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten tegi ettekande.

Riik omandas Räni alevikus Heina tänava kinnistu (registriosa nr 2936804, katastritunnus 94901:005:0806, pindala 3888 m², riigi kinnisvararegistri objekti kood KV58698). Riigivaraseaduse alusel võib riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada, kui vara on vajalik kohalikule omavalitsuse üksusele tema seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Valla on ülesandeks muuhulgas korraldada teede ehitamist ja korrashoidu, millest tulenevalt esitas rahandusministeerium vallavalitsusele ettepaneku Heina tänava kinnistu tasuta võõrandamiseks Kambja vallale.
Ülenurme Vallavolikogu 22.12.2009 otsusega nr 70 on kehtestatud Räni küla Raja ja Heina tn 16 kinnistu ja lähiala detailplaneering (edaspidi DP). Lähiala DP krundid positsioon 10, 14, 15 ja 16 on kavandatud avalikult kasutatavaks teeks. Lähiala DP planeeringualale on kavandatud juurdepääs Heina tänavalt. Lähiala DP elluviimisega kaasneb vajadus välja ehitada Heina tänav (katastritunnus 94901:005:0791), Heina tänava lõik 1 (katastritunnus 94901:005:1588), Laose tänav L2 (katastritunnus 28301:001:1132), Rohu tänav (katastritunnus 28301:001:1133), Pepre tänav (katastritunnus 28301:001:1134). Lähiala detailplaneeringus on ette nähtud, et vallavalitsus ei võta mingeid kohustusi tänavate ja tehnovõrkude väljaehitamise osas.
08.03.2023 on planeeringu realiseerimisest huvitatud isik OÜ Moreen ja vallavalitsus sõlminud eelkokkuleppe, millega huvitatud isik on võtnud endale Heina tänava (katastritunnus 94901:005:0791) avalikult kasutatava tee ja sellega seonduvate rajatiste: sõidutee, kõnnitee, haljastuse, sademevee kanalisatsiooni ning välisvalgustuse väljaehitamise ja ehitamise üle asjatundliku järelevalve tegemise kohustuse. Seega ei teki Kambja vallale Heina tänava omandamisega täiendavaid ebamõistlikke kohustusi.

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi, kinnitas, et komisjon on eelnõuga nõustunud.

Omandamise poolt hääletas 18 volikogu liiget, üks jäi erapooletuks.

4. Kinnisvara omandamine, Lalliveski tee lõik

Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten tegi ettekande.

Omaniku ettepanekul võõrandatakse Kambja vallale Lalli külas asuv Lalliveski tee kinnisasi (registriosa 304204, katastriüksus 28204:001:0095, sihtotstarve transpordimaa, pindala 200 m²).

Kaasettekandja arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kinnitas, et komisjon nõustus eelnõuga.

Volikogu võttis otsuse ühehäälselt vastu.

5. Laane külas asuva Masso maaüksuse, Tõrvandi alevikus asuvate Massopõllu, Põhja-Masso, Lõuna-Masso, Väetiseküüni–Lennuvälja tee lõik 4 ja lähiala detailplaneeringu algatamine ning lähteseisukohtade kinnitamine

Volikogu liige Alan Uibo taandas end selle punkti arutelult ja hääletuselt.

Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten tegi ettekande.

Vallavalitsusele esitati taotlus Laane külas asuva Masso maaüksuse ja Tõrvandi alevikus asuvate Massopõllu, Põhja-Masso, Lõuna-Masso ja Väetiseküüni–Lennuvälja tee lõik 4 maaüksuste detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringuala suurus on u 28 ha.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuste jagamist elamumaa sihtotstarbega kruntideks (sh sotsiaalmaa ja transpordimaa krundid) ning ehitusõiguse määramist elamumaa kruntidel üksikelamu, kaksikelamu, ridaelamu, korterelamu ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks ning sotsiaalmaa krundile lasteaia projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala elamumaa maakasutuse juhtfunktsiooniga alal sh tiheasustusalal. Seega ei saa kavandatud muudatust pidada planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. Ka ei ole teada muid asjaolusid, mida võiks pidada oluliseks või ulatuslikuks kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Eelpool toodust tulenevalt ei ole algatatav detailplaneering kehtivat üldplaneeringut muutev. Kavandatav tegevus on kooskõlas kehtiva valla üldplaneeringuga.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Planeerimisseaduse § 128 lõike 2 punkti 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus jätta detailplaneeringu algatamata, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik, eelkõige kui planeeringu koostamise korraldajal puudub võimalus detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse täitmiseks vajalike kulude kandmiseks ning detailplaneeringust huvitatud isik keeldub selliseid kulusid kandmast. Käesolevaks hetkeks ei ole teada, et planeeringu elluviimine ei oleks võimalik. Kambja Vallavolikogu 21.11.2022 määruse nr 21 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“ § 2 lõike 4 kohaselt tuleb huvitatud isikul sõlmida vallavalitsusega leping detailplaneeringu koostamise tellimiseks ja tehnilise taristu väljaehitamiseks. Juhul kui huvitatud isik ei nõustu viidatud lepingu sõlmimisega, siis detailplaneeringut ei algatata, s.t et käesolev otsus ei jõustu.

Detailplaneering algatatakse ja lähteseisukohad kinnitatakse otsuse jõustumisel, tingimusel, et detailplaneeringu rahastamise leping sõlmitakse 14 päeva jooksul arvates  otsuse teatavakstegemisest.

Arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi kandis ette, et komisjon ei toeta detailplaneeringu algatamist.

Otsuse vastu hääletas 15 ja erapooletuks jäi 3 volikogu liiget.

Järgmine volikogu istung toimub 19. aprillil.