Kuidas saab noor olla ettevõtlik Tartumaal?

166

Kuidas saab noor olla ettevõtlik Tartumaal? Selle küsimuse üle arutasid 28. mail noored koos noorsootöötajate ja vallavanematega Tartumaa Noortekogu poolt ellu kutsutud Osaluskohvikus „Sõna Tartumaa Noorele“ .

Üldine arvamus oli, et noored on ettevõtlikud küll ja algatavd erinevaid tegevusi oma kodukohas, kuid neid võiks siiski oluliselt enam olla. Võti selleks on koostegemises ja omavaheliste isiklike kontaktide loomises. Positiivse näitena toimivast võrgustikust toodi ühiste spordiürituste-võistluste korraldamist maakonna tasemel.

Kas ka kool on ettevõtlik?

Kiideti õueõpet, mis paneb noored elavamalt kaasa lööma tundides ja suurendab arusaamist. Noored sooviksid aga rohkem aktiivseid tegevusi ja et nende arvamust kuulataks rohkem.

Mõned noored tunnevad puudust inimesest, kes aitaks neid otsa peale, et ideedest saaksid reaalsed teod. Hea huvijuht või noorsootöötaja, kes oskab noori suunata ja julgustada, annab palju juurde. Noortel on ka ideid, kuidas valla elu paremaks teha, kuid alati ei julge nad vallavalitsuse poole pöörduda oma mõtetega. Ka siin on oluline roll noortega tegelevate inimeste toel.

Ettevõtlikud ettevõtjad

Tartu Ärinõuandla on Tartu Linnavalitsuse toel viimased kolm aastat tegelenud noorte ettevõtlikkuse innustamisega. Üheks konkreetseks väljundiks on senini olnud Junior Achievementi „Õpilasfirma“ programmi leviku toetamine Tartumaal.

Õpilasfirmad on üles ehitatud väikefirma tegutsemise põhimõttel. Õpilased loovad oma firma, valivad toote, teevad äriplaani, jagavad tööülesanded, müüvad oma teenuseid või tooteid õpilasfirmade laatadel. Õppeaasta päädib lõppvõistlusega, mille võitja esindab Eestit Euroopa tasemel toimuval õpilasfirmade konkursil.

Küsisime Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilastelt Merilin Väärtnõult ja Eeva Metssalult, kes esindasid Tartut lõppvoorus õpilasfirma SMS4u! koosseisus, kuidas nad hindavad sel aastal saadud kogemust.

Merilin arvas, et õpilasfirma tegevusest saab selliseid praktilisi teadmisi, mida niisama majandust õppides ei saa. Tema jaoks oli kõige meeldejäävam sündmus õpilasfirmade laat Eedeni kaubanduskeskuses, kuhu sai mindud suure pabinaga. „Selle nelja tunniga, mis me oma esimesel laadal veetsime, arenesime rohkem, kui oleksin osanud ette kujutada. Laada lõpuks olime täis enesekindlust ja adrenaliinitulva“, ütleb ta.

Eeva lisas, et õpilasfirmat tasub teha, sest see annab juurde väga palju enesekindlust ning ettevõtlikkust. Tema arvates muudab õpilasfirma tegemine asjalikumaks, sest kõike tuleb ise teha.“

Nende noorte puhul küll ettevõtlikkuse puudusest juttu ei saa teha. Usume, et Tartumaa noor tahab ja saab olla ettevõtlik. Seepärast jätkame selliste võimaluste loomist. Järgmise sammuna on näiteks plaanis koolide ja kohalike omavalitsuste vahelise „Ettevõtliku kooli“ võrgustiku kokkukutsumine Ida-Virumaa eeskujul.

Aune Lillemets
Tartu Ärinõuandla

Kino maale