Liiklusreegleid peavad täitma ka jalakäijad

107

Valikuvõimalus jalakäijatele: kas helkur või elu

Liikluseeskirja kolmandas peatükis on sätestatud kohustused jalakäijale. Teiste kohustuste seas on ka nõue helkuri kasutamise kohta (§ 25: Halva nähtavuse korral või pimeda ajal kõnniteeta ja valgustamata teel liikudes peab jalakäija kasutama helkurit või süüdatud laternat). Siinkohal ei tasu hakata vaidlema, kas väljas on pime, udune või muidu halb nähtavus või mitte.

Detsembris 2003 toimus kampaania “Ole nähtav”, milles politsei pööras tähelepanu helkuri puudumisele jalakäijatel. Ka Kambja vallas liikunud helkurita jalakäijad said politsei tähelepanu osalisteks. Sai puudusele osutatud ning enamustel juhtudel piirduti suulise hoiatusega. Noomitutele anti ka tasuta helkur.

7. detsembril kella 16.20 ajal fikseeriti Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tee 202. kilomeetril liiklusseaduse § 7436 lg 1 (liiklusnõuete rikkumine jalakäija poolt) rikkumine. Antud hetkel oli tegemist Asko ja Kaidoga, kes ei pidanud paljuks liikuda pimeda ajal valgustamata teel helkurita. Noormehed said selle nõude eiramise eest karistada vastavalt seaduses ettenähtud korrale. Karistuseks selle süüteo eest on ette nähtud rahatrahv kuni kümme trahviühikut, s.o kuni 10 korda 60 krooni = 600 krooni.

Olen enam kui veendunud, et helkuri vajalikkusest saadakse aru alles siis, kui ise sõiduki roolis ollakse. Talveriided on meil pigem tumedat värvi ning arvatakse, et on suur nö moevääratus, kui rõival paistab mõni heledam koht. Haruldased ei ole juhtumid, kus autojuht märkab jalakäijat alles siis, kui sõiduk on temaga kohakuti sattunud või lausa möödasõidul.

Poleks vaja paljuks pidada endale helkur muretseda ning seda ka hommikusel, õhtusel või ka öisel ajal taskust välja võtta. Loodan, et kõik autojuhid on helkurikandjaile ülimalt tänulikud. Sinul kui jalakäijal on aga valida, kas helkur või elu.

Kiirkursus sõidutee ületajatele

Olen tähele pannud, et Kambja põhikooli õpilastel on kummaline komme peale väsitavat koolipäeva. Nimelt meeldib neil oodata koju sõiduks bussi nii, et seistakse ülekäiguraja vahetus läheduses, toetades oma väsinud õlad suisa vastu liiklusmärki. Selliselt käitudes eksitavad nad autojuhte, kes arvavad lastel olevat soovi sõiduteed ületada. Loodame, et korduvate korralekutsumiste ja antud artikli lugemise järel koolilastel selline tava kaob.

Siinkohal kasutaks juhust ning kordaks Teile üle teadmised, mis on vajalikud Kambja alevikus Tallinna – Tartu – Võru – Luhamaa sõidutee ületamiseks ülekäiguraja kaudu.

Kuna juht on kohustatud ülekäigule lähenedes vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamist ootavale jalakäijale, siis palun ärge kuritarvitage enda õigusi ülekäigurajal teed ületades.

Mitmeid kordi olen näinud, kui inimene ootab sõidutee ületamist Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa tee ülekäiguraja juures ning mõlemas suunas (nii Tartu kui Võru poolt) on juba peatunud vähemalt kaks sõidukit, aga ikka ei ole inimesel julgust üle sõidutee minna. Õnnetus on kiire tulema, kui autojuht/autojuhid ülekäiguraja juures Teile teed andes kannatuse kaotab/kaotavad.

Kordaks siinkohal üle liikluseeskirjast loetu:

Jalakäija tohib ületada sõiduteed ülekäigurajal.

NB! Bussiga Tartust Kambjasse tulijad! Kui ülekäigurada ei ole kaugemal kui 100 meetrit, peab jalakäija sõiduteed ületama ainult selle kaudu. Ülekäigurajast kaugemal kui 100 meetrit tohib jalakäija sõiduteed ületada ainult siis, kui tee on mõlemas suunas hästi näha ja sellega ei tekitata ohtu liikluses.

Ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiiruse sujuvaks vähendamiseks või peatumiseks ja veenduma, et juht on teda märganud ning tee ületamine on ohutu.

Sõiduteed ületades ei tohi jalakäija asjatult viivitada ega peatuda.

Nelly Ruuge,
Kambja valla politseikonstaabel

Kino maale