Lugemisaasta

97

lugemasLugemisaasta on 2010. aastal toimuv teema-aasta (sarnaselt praegu kestva muuseumiaastaga ja 2012. aastal algava filmiaastaga).

Lugemisaasta algab 1. jaanuaril 2010, eelüritustena on juba korraldatud raamatuvahetusi, seminare ja ümarlaudu.

lugemasLugemisaasta on 2010. aastal toimuv teema-aasta (sarnaselt praegu kestva muuseumiaastaga ja 2012. aastal algava filmiaastaga).

Lugemisaasta algab 1. jaanuaril 2010, eelüritustena on juba korraldatud raamatuvahetusi, seminare ja ümarlaudu.

Lugemisaasta eesmärk on tuletada meelde, et lugemine on nauding, mis annab nii elamusi kui teadmisi.

Pealegi on lugemine on üks vähestest tasuta ajaveetmisviisidest – raamatukogude kasutamise eest ei küsita endiselt midagi.

Iga uut raamatut lahti tehes avaneb meile uus maailm, mille tegelastele kaasa elame ja paremal juhul end mõnega neist ka samastame. Või jälgime autori mõttelendu ja püüame sellega resoneerida. Või hangime infot või õpime midagi.

Või teeme seda kõike korraga, sest hea ilukirjandus õpetab nii mõndagi sõnavara, kirjavahemärkide ja lauseehituse kohta, aga ka mõtete väljendamise selguse, metafooride ja tihti ka loogika kohta.

Veel parem, kui teos paneb meid, lugejaid, elu ja maailma üle järele mõtlema, kogema katarsist ja juhatab uutele (ja loodetavasti parematele) radadele.

Ilukirjanduski võib sisaldada lugeja jaoks uusi teadmisi ajaloost, geograafiast, filosoofiast, kunstist ja paljudest muudest valdkondadest. Teabe-ja õppekirjanduski on ideaalis keeleliselt nauditavalt kirja pandud.

Lühidalt öeldes: lugemisaastat on vaja selleks, et loetaks rohkem.

Kus? Mis? Millal?

Lugemisaasta on mõeldud kõigile, kes oskavad ja tahavad lugeda või alles õpivad lugema või kes mingil põhjusel veel ei loe. Tahame jõuda võimalikult paljude inimesteni, sõltumata nende lugemiseelistustest. Lugemisaasta toimub kogu Eestis. Samuti väljaspool Eestit asuvates eesti koolides ning ülikoolides, kus õpetatakse eesti keelt.

Eelnevast lähtuvalt teen üleskutse kõigile omavalitsusjuhtidele, kultuurispetsialistidele, raamatukogudele ja koolidele korraldada oma maakonnas, linnas, vallas või külas, koolis, raamatukogus, sõprusringis või töökohal raamatuvahetusi, lugemisklubisid, ettelugemispäevi ja muid vahvaid ettevõtmisi.

Veebruaris alustame meediakampaaniaga, et tutvustada lugemisaastat, selle eesmärke ja sümboolikat, kampaania teine osa on sügisel.

Veebruaris ja septembris toimub rongiluule kleepsude vahetus – Edelaraudtee reisirongide akendele ilmub kolmas ja neljas valik eesti luulet, millega kaasnevad avalikud luuleüritused.

Veebruarist algavad üle Eesti Poetry Slam’i (luulelugemisvõistlus) ja Sound Poetry (kõlaluule erinevates keeltes) eelüritused, mis kulmineeruvad mai alguses Tallinna kirjandusfestivalil Head Read.

Aasta alguses tulevad lugemisaasta korraldajatele, sh omavalitsuste ja raamatukogude töötajatele ja õpetajatele kogemusi jagama lugemiskampaaniate korraldajad Suurbritanniast.

Kevadel on traditsiooniline Muhvi konkursi lõpuüritus Eesti Lastekirjanduse Keskuses.

6.-9. mail toimub Tartu kirjandusfestival Prima Vista ja Tallinnas kirjandusfestival Head Read. Täpselt samal ajal, 7. ja 8. mail on ka Balti Raamatumess, mis seekord on toimumiskohaks valinud Solarise keskuse, täpsemalt Nokia kontserdimaja.

Eesti koolidesse teistes riikides saadame esinema kirjanikke ja nende teoseid.

Vikerraadios algab märtsist uus raadiosaade tööpealkirjaga “Kirjanikult kirjanikule”, Raadio 4-s tuleb venekeelne kirjandussaade, ETV jätkab luuleminutitega ning tutvustab uusi raamatuid mitmes juba olemasolevas saates (Terevisioon, OP, Ringvaade, Prillitoos jt),

Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon koos Eesti Kirjanduse Seltsiga korraldavad oktoobris rahvusvahelise teaduskonverentsi lugemismudelitest ja retseptsiooniteooriatest, novembris tuleb konverents lugemise ajaloost Eestis.

Raamatukogudes ja koolides esinevad kirjanikud, Rahvusraamatukogus toimub kirjandusfoorum „Paabeli raamatukogu“. Üle Eesti toimub raamatuvahetusi, seminare, kirjandusõhtuid jms.

 

Need on vaid mõned ettevõtmised. Põhjalikud ettevalmistused käivad kõikides osalevates organisatsioonides, üritusi tuleb igale eale ja huvigrupile.

Valmistumine lugemisaastaks käib raamatukogudes, koolides, kirjanike muuseumites.

Kuidas leida värsket infot?

Valmis koduleht aadressiga www.lugemisaasta.ee.

Blogi aadressil http://lugemisaasta.blogspot.com/, seal olev info täieneb tasapisi.

Kindlasti hakkavad lugemisaasta uudised olema Twitteris. Info levitamisel on oma abikäe lubanud ulatada ka Postimees ja Eesti Päevaleht.

Info nii suurte kui väikeste ürituste ja muu lugemisaastaga seonduva tegevuse kohta palun saata lugemisaasta kodulehe toimetajale Triin Ploomile aadressil triinploom@hotmail.com.

Lugemisaastat korraldab kultuuriministeeriumi algatusel kokku kutsutud töörühm, kuhu kuulub inimesi kõigist kirjanduse ja lugemisega seotud asutustest. Kaasatud on Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Emakeeleõpetajate Selts, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, Eesti Lugemisühing, Eesti Instituut, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Rahvusringhääling, Rahvusraamatukogu ja paljud teised. Korraldamine ongi nimetatud asutuste ja organisatsioonide käes.

 

Lugemisaasta toimub esimest korda

Varem on olnud mitu raamatuaastat: aastatel 1935, 1975 ja 2000. Kõigil neil kordadel on tähistatud esimese eestikeelse trükise ilmumise aastapäevi. Järgmiselgi aastal möödub 475 aastat esimese eestikeelse osaliselt säilinud trükise (Wanradt-Koelli katekismuse) ilmumisest ja 485 aastat esimese teadaoleva eestikeelse trükise ilmumisest.

Seekord on rõhk just lugemisel, mitte raamatul kui sellisel.

Krista Ojasaar,

lugemisaasta projektijuht
krista.ojasaar@kul.ee,
telefon 5695 0482.

Kino maale