Kambja vallavolikogu istung toimus kolmapäeval 22. veebruaril 2023. a algusega kell 17.00 Uhti külas Reola kultuurimaja saalis. Istungi algul oli kohal 19 volinikku, puudus kaks.

Tehti ettepanek muuta päevakorrapunktide järjekorda. Muudetud päevakord kinnitati 19 poolthäälega.

Päevakord:

1. Ülevaade Kambja valla noortevolikogu tegevusest

Noortevolikogu esimees Triinu Alliksaar tegi ettekande ja vastas volikogu liikmete küsimustele

2. Rahvakohtunikukandidaatide valimine

Vallasekretär Marina Lehismets tegi ettekande.

Ametisse nimetatud Tartu maakohtu rahvakohtunike volituste tähtaeg lõppeb 30.04.2023. a. Kohtute seaduse kohaselt valib rahvakohtunikukandidaadid kohaliku omavalitsusüksuse volikogu. Kambja valla esitatavate kandidaatide arvuks 2023. a on määratud 8 kandidaati.

Rahvakohtunikuks soovis saada 11 isikut. Moodustati häältelugemiskomisjon ja toimus salajane hääletus, mille tulemusel valiti rahvakohtunikuks:

  • Maia Uibo
  • Kristiina Truup
  • Leho Liiv
  • Kadi Riig
  • Margus Eensoo
  • Aivar Aleksejev
  • Getter Nukk
  • Jarmo Tael

 

3. Kambja valla aasta tegija/aasta tegu aunimetuse andmine

Abivallavanem Liis Rosin tutvustas ettekandes aasta teo-tegija valimise korda ja kandidaate.

Valla tunnustamise korra kohaselt omistatakse Kambja valla aasta tegija-teo aunimetus tunnustusena isikule või ühendusele, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on möödunud aastal silma paistnud erilise saavutusega või korraldanud erilise sündmuse või ürituse. Aasta tegija/aasta tegu aunimetuse andmise otsustab volikogu salajase hääletamise tulemusena. Tähtaegselt esitati konkursile viis kandidatuuri.

Nominendid:

Brit Mesipuu

Esitaja  Kaia K: „Ma ei ole küll teie valla elanik, kuid külastan teie kanti üpris tihti. Lisaks tunnen Brit Mesipuud koolitajana. Ja ma imetlen seda kuidas ta nüüd on täiesti tavalise inimesena eeskujuks, et ka tavalise inimesena on võimalik liigutada suuri ministeeriumeid. See veipimise teema, tasuta loengud üle Eesti, pühendumus. Imetlusväärne.“

MTÜ Tartu Pereliit

Esitaja Jaan Aan

Tartu pereliit on Eesti suurim lasterikkaid peresid koondav kogukond, mis tegutseb Kambja vallas ja kuhu kuulub üle 800 pere, neist üle 100 on Kambja valla pered. 20. oktoobril 2022 korraldati konverents „Õnnelik noor“. 2022. aastal korraldati üle-eestilise perepäeva lasterikastele peredele. Tartu pereliit on Tartumaa mittetulundusühendus 2022 laureaat. Tartu pereliit on tööandjaks kahele inimesele, on elujõuline, usaldusväärne ja kokkuhoidev kogukond, kus igaüks on hoitud.

Airi Liiva

koguperemuusikal “Õnnelike inimeste maa”

Esitaja Tarmo Kleimann

Airi Liiva on muusikaõpetaja, lastelaulude autor, stuudio Laulupesa juht ja 5 lapse ema. Tema Laulupesa tundides käib ligi 600 last. 2022.a. tõi ta Tartus Vanemuise teatri lavale koguperemuusikali „Õnnelike inimeste maa“, millest kujunes tõeline hitt ja kuhu piletite hankimine oli väga keeruline. Tegemist oli hoogsa, lõbusa ja südamliku looga vahvate sõprade tegemistest ja juhtumistest.

Kambja Igntsi Jaagu kool

Esitaja Kartina Kallas

Kambja Igantsi Jaagu kool on 2022. aastal silma paistnud erilise hoolivusega, kui 2022. aasta kevadel saabusid Kambja alevikku elama Ukrainast põgenenud pered koos lastega. Aprillis asus kooli õppima 13 õpilast Ukrainast. Kogu koolipere võttis uued lapsed kiiresti omaks, kaasati ka lapsevanemaid ning õppeaasta lõppedes korraldati perepäev, mille käigus koguti raha Ukraina laste ekskursiooniks Eestis.

Sügisest jätkus ukrainlaste õpe selles toredas majas! Kambja kooli märksõnaks on ühtsus!

Ülenurme spordihoone ehitamine

Esitaja Merilii Hirs

Ülenurmes on valmis saanud terve kooli kompleks. 2022 aastal valmis Ülenurme spordihoone, aasta varem staadion. Ülenurme spordihoone ehitajaks oli OÜ Embach Ehitus  ja staadioni ehitas Sahkar TT. Ülenurme spordihoone ja staadioni renoveerimine tõstab kohalike elanike rahulolu pakutavate avalike teenustega. Need objektid vajavad esile toomist ja aasta teo nimetust.

Mõlema objekti puhul kasutati toetusmeetmetest saadud vahendeid.

Moodustati häältelugemiskomisjon ja toimus salajane hääletus. Volinikud valisid poolthäälteenamusega aasta teoks Ülenurme spordihoone ehitamise.

Volikogu otsustas, et hääletuse tulemus avalikustatakse vabariigi aastapäeva aktusel 23. veebruaril.

4. Kambja valla 2023. a eelarve (II lugemine)

Finantsjuht Eve Jaanus tegi ettekande.

Kambja valla 2023.a eelarve koostamise aluseks on Kambja valla põhimäärus, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus.
Eelarve koostamisel on lähtutud Kambja valla arengukavast 2020–2030, Kambja valla eelarvestrateegiast 2023–2026, valitsuse ning rahandusministeeriumi poolt eelarve koostamise ajaks teada olevatest andmetest, vallavalitsuse ja hallatavate asutuste ettepanekutest, sõlmitud lepingutest ning vallavalitsuse raamatupidamise andmetest.

2023. aasta eeldatav eelarve maht on 41 453 898 eurot. Põhitegevuse tulud suurenevad 13% ja põhitegevuse kulud suurenevad 22%. Põhitegevuse tulem on positiivne, summas 1 584 404 eurot. Investeerimistegevuse maht suureneb võrreldes 2022. aastaga 38%. Investeerimistegevuse tulud on planeeritud summas 563 500 eurot ja kulud 13 342 852 eurot. Investeerimistegevus on negatiivne, kulud ületavad tulusid (- 12 779 352 eurot).

Kaasettekande tegi majanduskomisjoni esimees Tarmo Kleimann, milles kinnitas, et komisjon kiitis eelarve heaks.

Volikogu võttis ühehäälselt eelarve vastu.

5. Ülenurme muusikakooli õppemaksu kehtestamine

Abivallavanem Liis Rosin tegi ettekande.

2018. aastal kehtestatud määrusega on õppemaks 35 eurot kuus ja täiskasvanu õppes osalemise õppemaks 60 eurot kuus.
Muusikakooli majanduskulud on kasvanud seoses energiakandjate ning muude hindade tõusude tõttu. Samuti vajavad personali töötasud tõstmist üldise hinnatõusu ja õpetajate miinimumpalga tõusu taustal.
Eelnõu eesmärk on tõsta alates 01.09.2023 muusikakooli õppemaksu 45 eurole kuus. Täiskasvanute õppemaks tõuseb 70 eurole.

Kaasettekandja hariduskomisjoni esimees Margot Võsokov kinnitas, et komisjon kiitis eelnõu heaks.

Volikogu otsustas määruse vastu võtta (15 poolt, 4 erapooletut).

6. Kambja vallavalitsuse struktuur ja teenistuskohtade koosseis

Vallavanem Illari Lään tegi ettekande.

Vallavalitsus peab vajalikuks lisada teenistuskohtade koosseisu juurde üks sotsiaaltöö spetsialisti ametikoht. Juurdeloodava ametikoha põhilised ametiülesanded hakkavad olema:

  • täisealiste abivajaduse ja hooldusvajaduse hindamine
  • abivajavat isikut hooldava isiku toetusvajaduse hindamine
  • klienditöö psüühikahäirega ja vaimupuudega inimestega
  • juhtumikorralduslik klienditöö ja võrgustikutöö täisealiste inimeste ja perekondadega.

Riik on delegeerinud kohalikele omavalitsustele sel aastal mitu uut ülesannet. Alates jaanuarist tuleb vallavalitsusel hinnata kõikide puuetega laste abivajadust ning alates veebruarist lisandub puuetega täiskasvanute abivajaduse hindamine. 1. juulist jõustub hooldusreform, mis toob juurde sotsiaaltöötajatele uusi tööülesandeid (teenusvajaduse hindamine ning sobivale teenusele suunamine).

Teiseks viia Tõrvandi kooli direktori teenistuskoht üle Tõrvandi kooli töötajate koosseisu.

Volikogu võttis otsuse vastu (19 poolt).

7. Kullaga külas asuva Lepa maaüksuse detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine

Juhtiv planeerimisspetsialist Riivo Leiten tegi ettekande.

OÜ Kavastu Põld esitas Kambja vallavalitsusele 22.09.2022 taotluse Kambja vallas Kullaga külas asuva Lepa maaüksuse (kü tunnus 28301:001:1359) detailplaneeringu algatamiseks.

Planeeringuala suurus on u 5,5 ha.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust maatulundusmaa sihtotstarbega Lepa maaüksuse jagamiseks elamumaa kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala väärtuslikul maastikul ja on võimalik maatulundusmaa hoonestamiseks anda projekteerimistingimused, kui kavandatava uushoonestuse ja olemasoleva hoonetekompleksi vahele jääb vähemalt 250 m. Arvestades olemasolevate hoonete komplekside kaugust, ei jää Lepa maaüksusele maa-ala, mis oleks kaugemal kui 250 m olemasolevatest hoonete kompleksidest. Üldplaneeringu järgi tuleb sellisel juhul ehitusõiguse saamiseks koostada detailplaneering. Taotletav tegevus on kooskõlas üldplaneeringuga.

Uuringute vajadus täpsustatakse detailplaneeringu koostamisel, millega antakse lahendus ka planeeringuala tehnovõrkudega varustamiseks, juurdepääsude rajamiseks, parkimiskorralduse lahendamiseks, haljastuse ja heakorra lahendamiseks ning tingimused detailplaneeringu elluviimiseks.

Kavandatava tegevuse puhul ei ole võimalik ega ka vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle kaalutlusotsuse langetamine.

Kaasettekande tegi arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi, milles kinnitas, et komisjon on ühehäälselt eelnõu poolt.

Volikogu otsustas planeeringu algatada (16 poolt, 1 vastu, 2 erapooletut). Otsus jõustub juhul kui 14 päeva jooksul sõlmitakse rahastamise leping.

8. Sihtasutuse Ülenurme Areng põhikirja muutmine

Arendusjuht Kristi Kull tegi ettekande.

SA Ülenurme Areng on asutatud ja põhikiri on kinnitatud Kambja vallavolikogu 15.04.2008 otsusega nr 29. Sihtasutuse põhikirja muutmise eesmärk on põhikiri kaasajastada ja laiendada sihtasutuse tegevusvaldkondi. Põhikirjas on sõnastatud sihtasutuse eesmärk Kambja vallas kohaliku võimu teostamiseks ja avalikuks otstarbeks vajalike ehitiste, haridus-, spordi- ja kultuuriehitiste ning sotsiaal- ja tehnilise taristu rajatiste ehitamine, haldamine ja ehitamise rahastamine. Sihtasutusele kuuluvate või tema kasutuses olevate ehitiste ja muu vara majandamise, korrashoiu ja muude eelnimetatud tegevustega seonduvate teenuste osutamine.

Kaasettekande tegi arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Toomas Arumägi, kes kinnitas, et komisjon oli ühehäälselt põhikirja vastuvõtmise poolt.

Volikogu võttis põhikirja muudatused vastu (poolt 19).

9. Kambja valla põhimäärus (II lugemine)

Vallasekretär Marina Lehismets tegi ettekande.

Kambja valla põhimäärus on kehtestatud volikogu 19.12.2017 määrusega nr 4, mis jõustus 01.01.2018. Nimetatud põhimäärus kehtestati 2017. a uuele Kambja vallale, mis sündis endiste Ülenurme ja Kambja valdade sundliitmisest.

Volikogu ja ka valitsus on tähelepanu juhtinud kehtiva põhimääruse puudustelele ning täpsustamist vajavatele sätetele.

Uues põhimääruse eelnõus on sätted täpsemalt lahti kirjutatud ning mõned ebatäpsused eelnõuga kõrvaldatud. Põhimääruse struktuuri on muudetud ning parema loetavuse huvides rohkem liigendatud. Muudatuste suure mahu tõttu osutus otstarbekamaks vormistada valla põhimäärus uues redaktsioonis.

Põhimääruse eelnõu koostas vallasekretär Marina Lehismets koostöös juristide Margreth Adamsoni ja Ene Kivineemega, volikogu sekretäri Reet Kiuruga ning volikogu liikme Olavi Jänesega. Põhimääruse eelnõu läbis volikogus I lugemise 25.01.2023.

Kolm volikogu liiget esitas kokku 31 muudatusettepanekut. Neid arutas põhimääruskomisjon ja vallavalitsus, kes kiitsid 11 ettepanekut heaks.

Kaasettekande tegi ajutise põhimääruskomisjoni esimees Aivar Aleksejev.

Toimus muudatusettepanekute hääletamine. Eelnõu II lugemine jätkub järgmisel istungil.

Järgmine volikogu istung toimub 22.03.2023.