Eesti keele õpetajatel oli ammu soov näha-kuulda, kuidas meie lapsi väljaspool Eestit õpetatakse, ja nüüd sai see seltsi kevadpäevade raames teoks. Kutsujaks-korraldajaks oli kümnendat õppeaastat Brüsseli II rahvusvahelises koolis töötav kolleeg Edward Kess.
Koole on kokku neli, neist viimast saimegi külastada. Kool tähendab tervet linnakut, kus 19. sajandist pärit majesteetlikud hooned segunevad kaasaegsete „kastidega“. Turvatud väravatest saabuvad-lahkuvad mitmekümned koolibussid. IV Euroopa kooli valgustasid nii direktor, eesti keele õpetajad kui ka õpilased. Kuna EL on kasvanud, on suurenenud ka ametnike ja poliitikute laste arv. Koolis õpib üle 55 rahvuse, moodustatud on 8 keelesektsiooni, mille vahel õpilane saab valida. 2016. aastast töötab ka eesti keele sektsioon st kõiki ained saab õppida eesti keeles. Segaperede lapsed ei pruugi viimast siiski valida. Õppekavas ongi suur rõhk erinevate keelte õppel (esimene võõrkeel algab juba 1. klassist), kõigil on 1 tund nädalas usuõpetus või eetika, kohustuslikud on õues viibimise pikemad pausid (iga ilmaga!), nutivahendid on keelatud, nö eelkoolis peetakse oluliseks vaba mänguaega, mida on päevas mitu tundi. Külastusajal käis õues vilgas pallimäng erinevatel väljakutel. Vahetunde kui niisuguseid pole, 5 minutiga jõutakse ühest tunnist teise. Kool on mõeldud 4–18- aastastele. Erinevalt meist on kavas ka Euroopa tund, kus eesmärgiks lõiming rahvuste vahel ja loovuse arendamine. Vähem on neil käelist tegevust ja seotust kutseõppega. Teadmiste testimine algab alles gümnaasiumiastmes (2 korda aastas) ja hindamissüsteemgi on meist erinev. Käitumise kõrval läheb arvesse ka õpilase osalemine ja panus jooksvas õppetöös, sage puudumine alandab seda hinnet. Seinalt vaatas vastu KIVA programmi silt – eks koolilaps ole ühesugune igal maal.
Et rohkem omakultuuri tundma õppida ja eestlasi koos hoida, on aktiivsed lapsevanemad loonud õhinapõhiselt Eesti Kooli, mis tegutseb pühapäeviti. Seal kõlab koorilaul, õpitakse rahvatantse (Nad osalevad ka meie suvisel suurpeol.), kokatakse, loetakse eestikeelseid raamatuid ja ajakirju, tegeldakse kunsti ja meisterdamisega. Meilegi kingiti Belgia Eesti Seltsi eestvõttel välja antud laste luule raamat „Jõuluriim“. Eesti selts annab välja ka ajalehte ja ajakirja. Laste kooliajal sisustatakse ka vanemate aega erinevate tegevustega. Euroopa kooli eesti keele õpetajad on võtnud oma missiooniks suunata lapsi teatrisse ja kinno. Eesti teatrid on Brüsselis päris sagedased käijad, seekordki oodati Vanemuise teatrit. Hämmastas, kui palju energiat panustavad inimesed, et Eesti lapsed ei võõrduks eesti kultuurist.
Meil õnnestus käia ka ELi Eesti Esinduses ja kohtuda paljude erialade nö sädeinimestega. Saime ülevaate Eesti kohast Euroopas, juristide ja tõlkide tööst (AI ei olegi tõlketööd üle võtnud, sest ei saa sellega hakkama, põhjustab nalja ja tegelikult palju jama.), haridusprobleemidest ja kirjanduse vahendamisest ja raamatute kujundamisest. Külaskäigu juurde kuulus põnev kirjanduslik linnatuur Edwardi juhatusel. Tiheda programmi osadeks olid veel Euroopa parlamendi tööga tutvumine, Euroopa ajaloo maja külastus (Oli põnev muuseum!) ja kuningliku aia ning mõne vaatamisväärsuse valik.
Lisaks allakirjutanule väisasid Brüsselit meie vallast Ülenurme kooli õpetajad Jaanika ja Kerli. Kõikidel eesti keele õpetajatel jätkus ohtralt kiidusõnu mitmekesise ja silmaringi avardava õppereisi eest.
Tiina Tiideberg
Kambja Ignatsi Jaagu Kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja
