Kambja Vallavalitsuse ja Eesti Maaelumuuseumide esindajad, piirkonnapolitseinikud juhivad tähelepanu murettekitavatele juhtumitele ning kutsuvad üles lõpetama noorte vandaalitsetavat tegevust. Tugev kogukond ei kujune üksi tegutsedes, vaid siis, kui mõistame oma rolli ühise heaolu hoidmisel. Hoidkem kodukanti ja korda!
Murelikuks tegev olukord
Viimasel ajal on meie vallas sagenenud murettekitavad juhtumid, mis puudutavad noorte kogunemisi, avaliku korra rikkumisi ja vandaalitsemist. Nii avalikus ruumis, koolides kui ka koolide ümbruses on täheldatud käitumist, mis ei ole kooskõlas heade kommetega ega ühist ruumi austava hoiakuga.
Meieni on jõudnud mitmeid teateid sodimistest, põletamistest, lärmakatest kogunemistest, lõhkumistest, vandaalitsemistest ning isegi vägivaldsest käitumisest eakaaslaste suhtes. Need ei ole enam üksikud juhtumid, vaid kujunemas on muster, mis vajab kogukonna ühist ja otsustavat reageerimist.
Oluline on rõhutada, et need teod ei ole pelgalt „poisikeste tembud“, vaid reaalsed õigusrikkumised, millel on tagajärjed – nii rahalised, sotsiaalsed kui ka õiguslikud. Vandaalitsemine on karistatav tegu. Veelgi enam – see õõnestab kogukonna usaldust, turvatunnet ja meie ühist elukeskkonda.
Igal täiskasvanul on roll selles, kuidas meie noored kasvavad ja milliseid väärtusi nad omandavad ning kannavad. Perekond, kool ja kogukond on need kohad, kus kujunevad noore inimese arusaamad sellest, mis on õige ja väär. Ükskõiksus toidab hoolimatust.
Kutsume üles
Lapsevanemad – rääkige oma lastega, kuulake neid, huvituge nende käikudest ja sõpradest.
Koolide ja noortekeskuste töötajad – tehke koostööd, rääkige noortega, jagage tähelepanekuid ning pakkumisi noorte vaba aja sisustamiseks.
Kogukonnaliikmed – märkame, sekkume, teatame. Avaliku korra rikkumine ei ole „kellegi teise mure“.
Vallavalitsus töötab koos politsei ja kohalike haridusasutustega, et olukorrale lahendusi leida. Meil on kavandamisel nii ennetavad kui ka korrakaitselised meetmed: valveseadmete paigaldus, patrullide liikumine piirkondade, kohtumised noortega koolides ja noortekeskustes.
Aga sellest ei piisa, kui kaaskodanikud vaikivad või pööravad pilgu kõrvale. Tugev kogukond ei kujune üksi tegutsedes, vaid siis, kui mõistame oma rolli ühise heaolu hoidmisel. Meie eesmärk ei ole süüdlaste otsimine, vaid vastutustundliku ja hooliva kogukonnatunde tugevdamine. Toetame oma noori, aga samal ajal peame ka selgelt välja ütlema, mis on aktsepteeritav ja mis mitte.
Hoidkem Kambja vald korras, rahulik ja turvaline – iseenda ja tulevaste põlvede pärast.
Kambja – kindel ja kodune!
Kambja Vallavalitsus
Avalikust korrast ning noortest
Tõrvandis ja Ülenurmes on viimasel ajal olnud alevikus mitmeid juhtumeid, kus noored on oma käitumisega häirinud kohalikke elanikke ja lõhkunud teiste vara. Vandaalitsemisi on aset leidnud nii Tõrvandi ja Ülenurme kooli territooriumil, Põllumajandusmuuseumis, Papli tänava mahajäetud majas ning mujal avalikus ja eraomandis olevatel territooriumitel.
Näiteks on Põllumajandusmuuseumi areenil on proovitud põletada puitmaterjali, mis on pärit loomade aedikust, soditud prügikast ja sein, käib pidev kivimüüri lõhkumine ning kivide igale poole laiali loopimine. Lisaks on lõhutud areenil asuvat valgusketti, pikali visatud põletamisjälgedega Bolti elektritõukeratas. Tõrvandi alevikus Saialille elamurajoonis on vandaalitsetud mänguväljakul ja koputatud ilma asjata kodude ustele. Samuti on politsei saanud teateid korrarikkumistest Tõrvandi kauplustes.
Arusaadavalt on inimesed sellistest juhtumitest häiritud ning annavad nendest häirekeskusele teada. Mitmete juhtumite puhul on pidanud sekkuma nii politseipatrullid kui ka piirkonnapolitseinikud. Osade kirjeldatud juhtumite „kangelased“ on meile teada. Oleme nendega suhelnud püüdnud anda mõista, et selline käitumine ei ole aktsepteeritav.
Kui, uurida, miks noored nii käituvad, selgub nende jutust, et kodus on igav ja nad soovivad õhtuti üksteisega aega veeta. Ühise koosolemise käigus tuleb aga keegi mõne lolluse peale ning adrenaliini ja kambavaimu koosmõjul otsustavad koerustükis kaasa lüüa ka teised lapsed.
Politsei tegeleb noortega ning suhtleb nendega, aga muredega tegelemist ei saa jätta ainult politsei õlule. Kõik saab alguse ikka kodust. Seetõttu tuletan lastevanematele meelde, et palun suhelge oma alaealiste lastega ja uurige, millega nad tegelevad. Lapsevanemate roll ja kohus on jälgida ja teada, kus laps on ning kellega nad aega veedavad.
Samuti on vanemate ülesanne rääkida lastega alkoholi ja tubakatoodete või keelatud ainete tarvitamisest, nende ohtlikkusest kasvavale organismile ning võimalikest tagajärgedest. Niisamuti saab kodust ja täiskasvanute eeskujust alguse liiklusteadlikkus ja -käitumine. Needki teemad tuleb lastega aeg-ajalt läbi käia, et suvepuhkus mööduks turvaliselt ja probleemideta.
Seni on politsei nende probleemide lahendamisel piirdunud vestlusega ja kedagi karistatud pole. Samas, kui teod muutuvad tõsisemaks ja pahandustest ei tehta järeldusi, peame võtma kasutusele ka karmimaid meetmeid. Loodame siiski, et nii noored kui lapsevanemad suudavad teha omad järeldused ja ülejäänud suve jooksul ei tule enam selliseid probleeme lahendada.
Tuletame meelde, et kui keegi häirib teisi inimesi või ohustab kedagi, siis palume sellest teada anda numbril 112, sest sel juhul saab politsei kohe reageerida ja sekkuda. Juhul, kui probleem on pidev ja korduv, siis võib sellest teada anda piirkonnapolitseinikule.
Jüri Nõmm
Kambja valla piirkonnapolitseinik
Põllumajandusmuuseum piirab läbipääse
Hea kogukond, palun kujuta ette, et teie koju tulevad kutsumata külalised, peavad pidu, teevad köögipõrandale lõkke, söövad tühjaks külmkapi, viskavad tugitoolid õue … Kas te tegelikult ikka kujutate seda ette?
Et sellist pilti ära hoida, siis on Põllumajandusmuuseum Ülenurmel sunnitud astuma enamiku Eesti muuseumide hulka, mille alad on piiratud.
Põhjuseid on selleks mitu ja need ei ole viimase aasta mured. Muuseumiareenile kogunevad nii kohalikud kui ka Tartu noored. Nende rahustamiseks on üle 20 korra kutsutud välja politseipatrull. Viimati maikuus, kui noored kampades kaklema läksid. Viimase aasta jooksul on kahel korral areenil salaja lõket tehtud, maha on püütud kiskuda lambaaedikud, ära viia kanalisatsioonikaevude luugid, katki sõidetud kivimüürid, kindlalt maasse kinnitatud külastajate pink sealt välja kistud ja ojja visatud jne.
Hommikuti ja õhtuti liiguvad risti läbi muuseumiala tõukeratastel noored ja seda ka muuseumi suurürituste ajal, mil territooriumil palju rahvast. Kokkupõrkeid on olnud mitu, eelmisel suvel viis kiirabi minema ühe väikese muuseumikülastaja, kellele tõukerattur otsa sõitis.
Keelumärk ega korduvad palved ei takista mõnda autojuhti siit läbi sõitmast. Suviti sõidetakse ratastega üle muuseumipeenarde ja varastatakse meie kasvatatud vilju.
Millised on muudatused?
Alates juunist piirab muuseum Ülenurmel kohaliku elaniku jaoks tavaks saanud teekonda läbi meie territooriumi. Sulgeme senise peavärava, et väheneks läbi territooriumi kihutamine.
Võtame uue külastajate parklana kasutusele Tartu mnt 1 kõrval oleva parkla, kuhu seni on oma sõiduki parkinud majaelanikud. Samuti kaob võimalus Kaasiku tänava poolt mööda jalgrada läbi muuseumi liikuda. Ehkki muuseumi territooriumil toimuv on valvekaameratega varustatud ning enamiku eelpool mainitud tegevuste initsiaatorid tuvastatud, siis suvel tihenevad G4Si patrullimised meie territooriumil.
Adume, et esialgu tekitab see kogukonnas küsimusi ja muudatused mõningast pahameelt. Uskuge, muuseum ei soovi olla karistusasutus ja on kurb, et me peame meelde tuletama reegleid, mis peaks avalikus ruumis meile kõigile arusaadavad olema.
Kadri Valner
SA Eesti Maaelumuuseumid juhatuse liige
