Eesti laste ja noorte tervis pole kiita: iga neljas esimese klassi laps on liigse kehakaaluga ja teravamalt kui kunagi varem on esile kerkinud e-sigarettide tarvitamise buum. Kuigi tervisliku eluviisi vundament laotakse kodus, saab ka lasteaedades ja koolides tervise heaks üksjagu ära teha. Hiljuti asusid lasteasutustele ses töös appi uued spetsialistid: haridusasutuste tervisedendajad.
2024. aasta alguses sai tuule tiibadesse Tervisekassa, Tervise Arengu Instituudi ja maakondlike arendusorganisatsioonide koostööprojekt, mille eesmärk on senisest tõhusamalt tegeleda tervisedendusega lasteaedades ja koolides. Selleks võeti igasse maakonda ning Tallinnasse ja Tartusse tööle tervisedendajad, kes toetavad oma maakonna või linna lasteaedu ning koole teoreetiliste teadmiste ja praktiliste tegevustega, et kujundada nii laste, noorte kui ka haridusasutuste töötajate seas tervist väärtustavat elulaadi.
Allan Hallik on Tartumaa haridusasutuste tervisedendaja ametit pidanud alates 2024. aasta jaanuarist, üheksa kuud hiljem hakkas Tartu linna haridusasutustega tööle kolleeg Indrek Nägelik. Allani hoole all on maakonna 60 haridusasutust, Indrekul Emajõe Ateenas pisut rohkemgi. Lasteaedade ja koolidega töötades on mõlemad mehed keskendunud just inimeste terviseteadlikkuse tõstmisele ning võimalustele muuta haridusasutustes tervist toetavad tegevused mitmekesisemaks.
Luubi all nii vaimne kui ka füüsiline tervis
„Minu töö on toetada koole ja lasteaedu ning sealseid õpilasi, töötajaid ja vajadusel ka lapsevanemaid, et koolikeskkond oleks tervist toetav. See tähendab, et kooliseinte vahel peab olema kõigil hea ning turvaline. Fookuses on kehaline ja vaimne tervis ning nende omavaheline seos. Samuti tervislik toitumine ja kvaliteetne uni,“ avas Allan oma töö sisulist poolt. Ta lisas, et lastele selgitustööd tehes meeldib talle võrrelda tervise eest hoolitsemist pannkookide valmistamisega. „Sul läheb vaja muna, piima, jahu, suhkrut ja soola ning kui üks neist on puudu või kaussi satub mädamuna, siis on ka kook väga kehv. Samamoodi on tervisega – kui kehaline või vaimne tervis, toitumine, uni või sotsiaalsed suhted on normi piirest väljas, siis kannatab kogu tervik,“ kirjeldas Allan.
Indrek tõi oma tööülesannetena esile kuulamise, motiveerimise ja veenmise. Ta tõdes, et natuke raske on käia ukselt uksele tutvusi ja koostööd üles ehitamas, kui kaasas pole suurt eelarvet ja rahakotti. „Saan pakkuda ainult entusiasmi, koostööd, oskusi ja visiooni,“ nentis Indrek. Tema kogemuse põhjal on tervisedenduses suhteliselt suur tähtsus valdkonnaga tegeleva inimese sisemine põlemine ja soov midagi muuta, kuna tervisevaldkond täidab õppekava ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eesmärke pigem kaudselt. „Koole võrreldakse pigem akadeemiliste tulemuste põhjal ja seega tegelevad terviseteemadega pigem seda valdkonda väärtustavad inimesed. Kui riiklikult ei paista välja, et terviseteemadega ennetavalt tegelemine on prioriteet ja paljud asutused peavad tegelema esmajärjekorras tule kustutamisega – hariduses näiteks õpetajate ülekoormuse ja tugispetsialistide leidmisega –, siis on arusaadav, miks asutustel, koostööpartneritel ja valdkonna inimestel ei ole enam jaksu ja motivatsiooni õhinapõhiselt ning tasuta ennetuse ja tervisedendusega tegeleda,“ nentis Indrek.
Tervisele mõeldakse siis, kui see käest läheb
Ka Allan tõi tööga seonduvatest keerulisematest ülesannetest rääkides välja, et tervisedenduse tähtsust kiputakse aeg-ajalt alahindama. „Kui teisele poole lauda satub istuma inimene, kes parema meelega tegeleks tagajärgedega (mida on lihtsam numbriliselt mõõta), siis pean igat enda ideed detailselt põhjendama. Ühiselt mõtlevate inimeste puhul saab aga kohe asuda lahenduste otsimise juurde,“ kirjeldas Allan, kelle suur eesmärk on kõikidele Tartumaa haridusasutustele tervisedenduses võrdsete võimaluste pakkumine ning lootus, et arusaam tervisedenduse vajalikkusest paraneks.
Alatskivi lasteaia õppealajuhataja Kai Knude kinnitas, et pärast koostöö algust Allaniga on lasteaias toimunud mitu muudatust. „Esiteks äratati üles meie endi tervisliku toitumise ja liikumise pool. Osaleme programmi „Seikluste laegas“ koolitusel ja „Meelte kooli“ (toitumishariduse edendamise programm) tegemistes. Oleme lasteaias vähendanud magusasöömist ja päkapikud ei too enam kommi, vaid midagi muud. Ka isadepäeva puhul korraldatav perepäev on jätkuvalt sportlik,“ tõi Kai näiteid, kuidas pööratakse tervisele ja heaolule rohkem tähelepanu.
Tartu lasteaia Kivike direktor Laimi Stallmeister nentis, et tal oli juhina mure, kuidas osade lasteaia töötajate vanamoeliste harjumuste ja tööstiiliga sobitada tänapäevased terviseteadlikkuse teemad, sh oskus näha suuremat pilti ja mõista, kuidas tervislikkus avaldub igapäevaelus terviklikult. „Tervisedendaja tugi tekitas minus kergendust. Tema näol leidsin erapooletu partneri, kes aitab mul eri seisukohti tasakaalustada, lahendusi leida ja terviseteadlikkuse teema praktiliselt ning järjepidevalt meie igapäevasesse töösse integreerida,“ sõnas lasteaia juht. „Tervisedendaja tutvustas tõenduspõhiseid programme ja koolitusvõimalusi, mis võiksid aidata meie asutusel terviseteadlikkust suurendada, arvestades minu poolt välja toodud murekohti,“ pidas Laimi Indreku rolli märkimisväärseks.
Indrek ise toob oma töö õnnestumise kriteeriumitena välja mitu aspekti. „Täielikuks õnnestumiseks võiks lugeda seda, kui ükski laps ei tunneks ennast koolis ega kodus õnnetult või oskaks ja julgeks õnnetunde kadumisel abi otsida. See laps tahaks liikuda, sest see on talle lõbus ja ta mõistab selle kasu. Ta sööks mitmekülgselt, ei tunneks vajadust proovida ega tarbida sõltuvusaineid, tunneks ennast enesekindlalt ja ei kardaks ühelgi terviseteemal rääkida ning tuge otsida, samuti mõistaks ta arstide ning nende poole pöördumise vajadust,“ visandas Indrek pildi, mida tahaks näha ning kogeda iga laps ja täiskasvanu.
Tervisekassa
