Ühel varajasel sügishommikul ärkas üks väike karjane Mihkel. Väljas oli hämar, kaste peitis rohu sisse pärlikeed ning kohati oli sügiskülmast puretud hallaseid põlluveeri. Mihklike hõõrus silmi ja vaatas aknast välja: puud olid kollaseks ja punakaks tõmbunud ning tuul sosistas talle, et sügis on päriselt kohal. „Täna on mihklipäev!” hüüdsime koos rõõmsalt ning otsustasime ühe korraliku mihklipäevamöllu maha pidada.
Mihklipäev on traditsiooniline sügise alguse püha, mida vanasti peeti väga oluliseks just maaelu kalendris. See päev tähistas sügiseste põllutööde lõppu ja kariloomade koju toomist suvekarjamaadelt.
Meie lasteaia hommik algas ettevalmistustega ning kell 10 olid juba kõik rühmad õues usinalt vahtralehti korjamas. Lehtede kogumise juurde käisid ikka muud lõbusad tegemised ka: kohtasime leheingleid, nälkjaid ning muidugi oli palju kilkeid, naeru ja tagaajamist. Õpetaja Marega said muusikategevused õues tehtud, lauldud, tantsitud ja ringmängu mängitud. Järgmisena ootas kõiki köögiviljakihutamine, kus võisturivid said moodustatud värvide ja köögiviljade järgi – punane, kollane, sinine ja peet, kõrvits, kartul. Nii suur kui ka väike õppis või kordas varasemalt õpitud teadmisi. Kõik kartulid, peedid, kõrvitsad said käru- ja ämbrirallis väikeste abiliste abil põllult koju. Mänguväljakul ootasid lapsi ees õunatrikid ja leheusside meisterdamine. Pimesi endale õuna napsamine pakkus lastele rõõmu, peale selle sai ka kõhukesse midagi, andide aeg siiski. Leheussid said ilmatuma toredad. Lapsed mõistsid, et lehti kulub palju ja ehk ei jagugi, kuid see õpetas omakorda koostööd tegema, arvestama, lahendusi leidma, sest lehed sügisel ju ometigi otsa ei saa lõppeda. Leheussid on Kuuste õuele kord kokku tulnud ja olnud ja rääkinud. Aitäh peredele panustamast! Nunnusid kogunes ja neid sai nii emmede-isside kui sõpradega piiluda. Sügiskunstiteosed olid fantaasiast pakatavad ja silmailuks kõigile.
Kaidy Burm
Kuuste lasteaia Päiksekeste rühma õpetaja
