29. oktoobri õhtul kogunes Unipiha kooli ligi 30 Pangodi piirkonna inimest, kes tahavad, et haridusselts jätkaks oma tegevust nüüd juba 56. aastat.
Kõigepealt andis seltsi tänane esimees Eha Jakobson väikese ülevaate Tõrviku ajaloost, mis on austust vääriv nii esimeses (1920–1940) kui teises pooles (1990–2025).
Esimeses pooles ehitati üles rahvamaja, teises taastati vabadussõja ausammas. Kahjuks ei õnnestunud seltsile tagasi saada talle kuulunud rahvamaja. Tänaseks on sellest alles vaid majja sisse viiv trepp.
Aga et edasi minna ja Tõrvikule tiivad anda (Leelo Muru), siis arutlesime kõigepealt, mis teeb Pangodi kandi nii toredaks, et seda edasi oma kodukandiks pidada. Erlend Sild: „Lisaks kaunile loodusele ja järvele mõtleme koos, mida saame teha, et meil oleks siin tore elada. Mõelda tuleks 50-aastase perspektiiviga.”
Teiseks arutasime seltsi põhikirja muutmise vajaduse ja liikmeks astumise põhimõtete üle. Jälle tuli kokkutulnutelt palju häid ideid, kus leiti, et selts võiks olla selleks juriidiliseks kehaks, mille kaudu Tõrvik saab oma asju ajada. Selleks on aga enne tarvis kokku kutsuda seltsi üldkoosolek, võtta vastu uusi liikmeid. Et üldkoosolek hästi läbi viia, moodustati 10-liikmeline redaktsioonitoimkond. Üldkoosolekul valitakse Tõrvikule uus juhatus ja tegeletakse organisatsiooniliste küsimuste kõrval ka nende eesmärkide püstitamisega ning tegevustega, millega selts oma tegevust jätkab.
Lembit Jakobson
