2025. aasta sügisel oli Tartu Linnavalitsuse kutsel külas Ukraina Hersoni oblasti delegatsioon, eesmärgiga jagada eestlastega enda praktilist kogemust, kuidas sõjaaja keerulistes tingimustes ühiskonnana toime tulla. Üks teema, mida külalised muu hulgas puudutasid, oli kerksuskeskused.
Sõna „kerksuskeskus“ on eesti keeles üsna uus ja paneb esmakuuljad kulmu kergitama, aga Sõnaveeb annab selgituse: kerksuskeskus on omavalitsuses määratud kogunemiskoht, kus kriisi korral on tagatud elektri- ja veevarustus ning antakse abi ja teavet. Keskusteks võivad olla rahvamajad, vabatahtliku organisatsiooni ruumid, külakeskused või muud sobivad hooned.
Kerksuskeskuse teenuse pakkumine on suure tähtsusega
Ukrainlaste hinnangul on kerksuskeskuse teenuse pakkumine väga suure tähtsusega, eriti olukorras, kus tavapärased baasteenused (elekter, vesi, kütus, toit, side, jms) on sagedasti katkenud. Peamised pakutavad teenused on vesi (eluks hädavajalik), elekter (seadmete akude laadimiseks) ja andmeside (et suhelda lähedastega, olla kursis uudistega ja tarbida riigi e-teenuseid). Kerksuskeskuseks võib olla selleks vastavalt kohandatud hoone, konteiner, aga ka väike nurgake hoones või suisa selle ees tänaval. Tähtis, et sealt saaks abi ja infot.
Päästeameti eestvedamisel ja koostöös kohalike omavalitsuste ning kogukondadega arendatakse kerksuskeskuste valmisolekut ka Eestis. Keskuse valmidus on oluline eelkõige kogukondadele, et selle lähiümbruse elanikud teaksid, kust häda korral lähimat abi saada. Seetõttu asuvadki tänased keskused kohas, kus inimesed on harjunud tavapäraselt käima, nt omavalitsuse ruumid, raamatukogu, kultuuri- või rahvamaja, kogukonnakeskus jne. Nende asukoht peab olema inimesele lihtsasti leitav ja ligipääsetav.
Kerksuskeskuse avamine ja elanike teavitamine sellest on kohalikus omavalitsuses või kogukonnas varem kokku lepitud. Üldjuhul otsustab kriisiolukorras keskuse avamise omavalitsuse juht ja avamisest teavitatakse omavalitsuse infokanalite kaudu.
Info kerksuskeskuste kohta võib olla avalik, aga ei pruugi seda alati olla
Kerksuskeskuses töötavad ja hoiavad seda käigus eelkõige vabatahtlikud, kes on suutelised kriisiolukordades tegutsema, soovivad teisi abistada ning oskavad anda vajalikku teavet kriisist ja sellega toimetulemisest.
Peamiselt on praegu kokku lepitud, et kerksuskeskusest saab infot kriisi kohta (varjumine, evakuatsioon, käitumisjuhised jms), joogivett või teavet, kust on võimalik saada joomiseks kõlbulikku vett, telefoni laadida või infot, kus saab telefoni laadida. Lisateenustena võib kerksuskeskus vastavalt võimalustele pakkuda tualettruumi ja/või pesemisvõimalust, esmaabivahendeid, toidu soojendamise võimalust, WiFi-t.
Info kerksuskeskuste kohta võib olla avalik, aga ei pruugi seda alati olla. See sõltub kogukonna otsusest. Sellele vaatamata vastutab kohalik omavalitsus selle eest, et kohalikud elanikud oleksid kerksuskeskuste asukohtadest teadlikud. Info avalike kerksuskeskuste asukoha ja valmisoleku kohta edastab Päästeameti regionaalsele kriisibüroole kohalik omavalitsus.
Infot praeguste Kambja valla avalike kerksuskeskuste kohta saab valla veebilehelt kambja.ee/kerksuskeskused.
Kaido Tiitus
valla kriisi- ja ennetustöö spetsialist
