Mäletan oma lapsepõlvest, et vanemad inimesed nimetasid üht Vana-Kuuste mõisale kuulunud metsa rajatud noolsirget metsateed millegipärast Keelatud sihiks. Koht asub paar kilomeetrit mõisast ida suunas ja selle alguses kasvavad uhked põlised lehised. Kõhedust tekitava nime saamisloole heidab valgust luuletaja Hendrik Visnapuu oma mälestusteraamatus „Päike ja jõgi“. Tulevane kirjamees elas mõnda aega Reola lähedal Tõõrastes ja õppis Sipe ministeeriumikoolis, olles seega meie kallis koolivend.
Nimetatud memuaarides kirjutab Visnapuu üsna palju tolleaegsest Vana-Kuuste mõisahärrast Leo von Siversist ja meenutab teda enamasti sooja sõnaga. On aga üks pikantsevõitu seik, mis aitab meil lahendada Keelatud sihi nime salapärast päritolu.
Nimelt oli mõisahärra kirglik jahimees ja veetis oma sõpradega sageli aega oma valduste jahimaadel. Teadupärast on metsloomade küttimine elamusterohke, kuid samas väsitav tegevus. Jahimuljete vahetamiseks ja metsas rassimisest puhkamiseks oli von Siversil Keelatud sihi lähedusse ehitatud jahimajake, kus ta tavatses sõpradega mõnusalt aega veeta.
Aga kus emotsionaalselt ülesköetud mehed koos, tekib ikka igasuguseid ulakaid mõtteid. Nii saadetigi vahel hobusemees kaarikuga Tartu, et peoseltskonda kergemate elukommetega neidudega rikastada. Teekonna lõpuosa kulges nimetatud sihti mööda ja et toiminguid saladuses hoida, oli lihtrahval seal tolgendamine keelatud.
Ometigi, nagu Visnapuu mälestustest selgub, küla peal ikka asjast räägiti ja poisikestel ei lubatud linnapreilidega suhelda ega neilt kompvekke vastu võtta.
Iga huviline võib Keelatud sihti uudistama minna, kui Vana-Kuuste – Haaslava teelt Igevere poole suundub ja metsa vahele jõudes sadakonna meetri pärast vasakule pöörab.
Head avastamisrõõmu!
Kaido Mark
