Roheoskused kui uus töökultuur: miks on see järgmine samm karjääriredelil?

107
Allikas: roheoskus.ee

Maailm meie ümber muutub kiiremini kui kunagi varem. Kui kümmekond aastat tagasi rääkisime arvutioskustest kui millestki, mis eristas edukaid töötajaid ülejäänutest, siis täna on selleks märksõnaks roheoskused. See ei ole enam pelgalt „keskkonnahoid“ kitsas tähenduses, vaid nutikas ressursside juhtimine, kulude kokkuhoid ja ettevõtte kestlikkuse tagamine ebakindlatel aegadel.

Eesti kutse- ja kõrgkoolid on selleks muutuseks valmis, pakkudes üle Eesti tasuta roheoskuste koolitusi, mis aitavad inimestel ja ettevõtetel uue reaalsusega kohaneda. Tänaseks on toimunud juba üle 136 koolituse, mille on edukalt lõpetanud 2709 inimest.

Haridus- ja Noorteameti roheoskuste programmi juht Anna Traksmaa märgib, et aeg tegutseda on just nüüd. „Roheoskused on muutumas tööturul sama elementaarseks nagu digioskused kümmekond aastat tagasi. Meie eesmärk on teha see muutus inimestele võimalikult sujuvaks ja kättesaadavaks. Kuna programm kestab 2026. aasta keskpaigani, on viimane aeg tasuta õppevõimalustest osa saada ja sellega oma karjäärile uus hoog anda,” ütleb Traksmaa.

Maailma Majandusfoorumi 2024. aasta tuleviku töökohtade raport kinnitab, et rohereform on järgmise viie aasta jooksul üks majanduse suurimaid võtmetegureid. See tähendab karmi reaalsust ettevõtetele, kellel puudub kestliku tootmise ja teenuse osutamise kompetents, on peagi väga keeruline turul püsida.

Taltechi kestliku arengu ja rohepöörde nõuniku Helen Sooväli-Seppingu sõnul ei vii innovaatilisi lahendusi ellu ainult tehnoloogiad, vaid just inimeste endi teadmised ja oskused.

„Rohepööre on olemuselt tarkusepööre. See tähendab oskust teha asju nutikamalt, säästlikumalt ja pikaajalisema vaatega. Ülikoolide ja kutsekoolide roll on tõlkida ühiskondlikud ootused ja vajadused muutuse järele igapäevaseks tööriistakastiks, mis aitab spetsialistil ja ettevõttel ressursse ja kulusid paremini juhtida, kõrgemat lisandväärtust oma tegevusega luua ja seeläbi ka keskkonnahoidu panustada,“ selgitab Sooväli-Sepping.

Kuidas alustada?

Tasuta koolituste valik on lai, ulatudes taastuvenergeetika praktilistest lahendustest kuni materjalide taaskasutuse ja ressursitõhususeni erinevates valdkondades. Kuna koolitused on suunatud väga erinevatele sihtgruppidele, leiab endale sobiva nii valdkonna spetsialist kui ka ettevõtte juht.

Näiteks Eesti Maaülikoolis toimuv koolitus „Keskkonnakorralduslik otsustusmeede – keskkonnamõjude hindamine“ annab osalejatele teadmised sellest, kuidas hinnata projektide ja tegevuste mõju ümbritsevale keskkonnale ning kasutada neid teadmisi igapäevases töös. Koolitus tutvustab keskkonnamõju hindamise protsessi ülesehitust, peamisi nõudeid ja õiguslikku raamistikku. Osalejad õpivad analüüsima KMH/KSH aruandeid, tõlgendama nende sisu ning märkama võimalusi, kuidas teha teadlikumaid otsuseid ja parandada organisatsiooni keskkonnakorraldust.

Tasuta koolitusi pakuvad Tartumaal ja lähiümbruses Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tartu Rakenduslik Kolledž (VOCO), Tartu Kunstikool, Eesti Lennuakadeemia, Räpina Aianduskool ja Luua Metsanduskool.

Õppida saab praktilistel teemadel
  • Päikeseelektrijaamade kavandamine, ehitamine ja hooldus (Tartu Rakenduslik Kolledž)
  • Kaasaegsed lähenemised katmikalal – tehnoloogiad, taristu ja energiatõhusus tootmises (Räpina Aianduskool)
  • Elurikka roheruumi kujundamine: puittaimede istutamine ja hooldus (Luua Metsanduskool)

Roheoskuste programmi rahastatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu kaudu. Programmi koolitused on osa täiskasvanutele suunatud riiklikust täienduskoolituse tellimusest, mille raames pakutakse kokku üle 235 tasuta tööalase koolituse.

Vaata: roheoskus.ee

Haridus- ja Noorteamet

Kino maale
EelmineKorteriühistute foorumil on kõneks elamumajanduse kõige olulisemad teemad
JärgmineTartumaa kooliteatrid tõid lavale loovuse ja mängurõõmu